Jäätmete sorteerimine
Et kõik jäätmed ei läheks ühte kasti ehk kuidas ja mida sortida
Jäätmed on osa meie kõigi elust. Mida rohkem tarbime, seda enam jäätmeid tekib. Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk keskmiselt 300 kilogrammi inimese kohta. Suur osa tekkinud jäätmetest on aga materjal, mis vales suunas liikudes jääb kasutusest kõrvale ning leiab oma lõpu prügilas või jäätmepõletuskatlas.
Üle poole segaolmejäätmete hulka visatavast prügist saab aga materjalina ringlusse võtta ja sellest valmistada uusi tooteid. Näiteks saab plastpakendist teha aiamööblit, terrassilaudu ja fliisi, vanapaberist uut paberit ning biojäätmetest biogaasi ja komposti. Kui aga kõik jäätmed ühte konteinerisse visata, on need materjali mõttes maailmale kadunud. Õige suuna jäätmete taaskasutuseks saame anda juba kodus, sortides need materjalid liigiti. Seda enam, et Eestis on jäätmete liigiti kogumine kohustuslik kõigile majapidamistele.
Tekkekohas tuleb liigiti koguda paber ja kartong, plastid, metallid, klaas, biolagunevad jäätmed, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, pakendid, puit, tekstiil, suurjäätmed (nt mööbel), probleemtoodete jäätmed (need, mis võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, nt lambid, patareid, elektroonikaseadmed) ja ohtlikud jäätmed.
See ei tähenda, et meil peaks kodus olema 12 erinevat prügikasti, sest kõiki jäätmeliike igapäevaselt ei teki. Suure osa nimetatud jäätmeliikidest saab üle anda jäätmejaamas. Tegelikkuses on jäätmete liigiti kogumiseks vaja kodus leida koht ainult neljale kogumisnõule, et koguda eraldi pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, paber ja papp ning segaolmejäätmed.
Kõige suurema kasti saab jätta pakendite jaoks, sest tavaliselt tekib just neid jäätmeid kõige rohkem. Klaasi võib koguda pakenditega samasse nõusse või selle kõrvale, et need koos ära viia. Vahel kogutakse klaasi ka pakendikonteinerisse – üldiselt ei ole see soovitatav, sest purunenud klaas vähendab pakendimaterjali kvaliteeti. Kodudes, kus tehakse iga päev süüa, tekib üsna palju ka biolagunevaid jäätmeid ning umbes samas koguses paberit ja pappi. Kui jäätmeid hoolikalt liigiti koguda, siis täitub segaolmejäätmete kogumiskast kõige vähem ning palju ruumi see ei vaja. Lähima jäätmejaama, avaliku pakendikonteineri või vastuse küsimusele, kuhu millised jäätmed viia, leiad lehelt kuhuviia.ee. Kohalike võimaluste kohta saab uurida ka omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast või valla kodulehelt.
Mida sortida ja kuhu viia?
Pakendijäätmeid tekib iga päev märkimisväärses koguses, sest peaaegu võimatu on osta midagi ilma pakendamata. Lühidalt öeldes on pakend see, mis kaitseb kaupa, et see tervelt meie koju jõuaks. Oluline on siinkohal teada, et pakendijäätmete käitlemise eest tasume juba toodet ostes, selle eest ei ole mõistlik topelt maksta. Pakendijäätmeid olmejäätmete hulka visates teeme seda siiski. Pakendijäätmeid eraldi kogudes tuleb silmas pidada, et pakend peab olema tühi ja ei tohi määrida teisi pakendeid. Määrdunud pakendi võib kergelt üle loputada. Pakendikonteiner, kuhu on toodud lubamatuid jäätmed (näiteks lehtklaasi, kartulikoori, vana vaip või klaaspurgis kõrvitsasalat) tühjendatakse kui segaolmejäätmeid, mitte liigiti kogutud pakendijäätmeid. Seega, kui kasvõi üks elanik viib konteinerisse jäätmeid, mis ei ole sinna mõeldud, nullib ta paraku teiste sortijate töö. Ka koera väljaheited kilekotis ei ole pakend, vaid olmeprügi.
- Tagatisrahaga pakendi ehk pandipakendi saab viia taaraautomaati.
- Segapakend käib segapakendijäätmete konteinerisse – need pakendid saab ära anda tasuta. Tavaliselt on jäätmejaamas või kogumispunktis konteiner ka klaaspakendi jaoks. Kui klaaspakendi konteinerit eraldi ei ole, läheb klaaspakend segapakendi konteinerisse. Jälgi konteinerite märgistusi ja viska jäätmed õigesse konteinerisse.
Vanapaberi ja -papijäätmed saab panna vanapaberi ja -papi konteinerisse jäätmejaamas või avalikus kogumispunktis. Alates 2020 detsembrist on Räpina vallas võimalik jäätmevedajalt tellida kortermaja juurde paberi- ja papikonteiner.
Biolagunevad jäätmed saab kompostida oma aias või tellida kortermaja juurde biolagunevate jäätmete konteineri. Korteriühistu saab jäätmevedajalt kortermaja juurde tellida biolagunevate jäätmete konteineri. Eramajapidamiste juures on mõistlik leida võimalus biojäätmete kompostimiseks oma aias. Seejuures tuleb eelnevalt tutvuda kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetega kompostrile ja selle asukohale. Räpina vallas võib tiheasustusalal toidu- ja köögijäätmeid kompostida ainult kinnises kompostris kahjurite, loomade ja lindude eest kaitstult. Komposter peab paiknema vähemalt viie meetri kaugusel naaberkinnistust, kui kinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti. Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. Kompostiaun peab paiknema vähemalt kolme meetri kaugusel naaberkinnistust, kui kinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti. Ilma kokkuleppeta kompostrit kinnistu piirile lähemale paigaldada ei ole lubatud.
Ohtlikud jäätmed saad jäätmejaamas üle anda tasuta. Ohtlikke jäätmeid ei teki meie kodudes igapäevaselt ning näiteks patareide ja akude kogumine ei võta üleliia ruumi. Neid on lihtne taskusse pista, kui plaanid kauplust külastada. Enamasti on vanade patareide kogumiseks paigutatud kogumiskastid kaupluste sissepääsude lähedale. Aegunud ravimid võetakse vastu apteekides. Ohtlike ainete pakendid ei ole tühjana ohtlikud. Kui aga pakendisse on jäänud ohtlikku ainet ja seda ei ole võimalik või ei soovi enam kasutada, siis tuleb see koos pakendiga jäätmejaama viia.
Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed saad viia jäätmejaama, kus komplektsed ehk juppideks lammutamata seadmeid tasuta vastu võetakse.
Ehitus- ja lammutusjäätmed on soovitatav koguda eraldi. Töötlemata puit-, metall- ja püsijäätmed (näiteks tellised, betoon) ning puhastatud lehtklaasi saad jäätmejaamas üle anda tasuta. Töödeldud puidu, puhastamata lehtklaasi ning ehitus- ja lammutusjäätmete segu ning mööbli üleandmine on tasuline.
Kasutuskõlbmatud tekstiilijäätmed on võimalik samuti viia jäätmejaama (tasuline), kasutuskõlblikud suuna teisele ringile, anneta või müü.
Vanarehvid saab tasuta üle anda jäätmejaamas. Romusõiduk on ohtlik jääde ja tuleb käitlemiseks üle anda vastava keskkonnaloaga jäätmekäitlejale, kes väljastab lammutustõendi ja võtab sõiduki liiklusregistris arvelt maha. Romusid saab ära anda tasuta autolammutustöökotta (romulad võivad romu vastuvõtmisel maksta ka väikese summa).
Jäätmete põletamisest
On levinud väärarusaam, et jäätmeid võib lõkkes või koduses küttekoldes põletada. Ilmselt aastakümneid tagasi võiski, sest jäätmed olid siis hoopis teistsugused. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu on valdavalt kasutusel plastpakendid.
Prügi põletamine on aktuaalne just kevadel ja suvel, kui majapidamistes võetakse ette suurpuhastus. Äraviskamisele lähevad vanad mööbliesemed, riided, jalanõud, rehvid, ehitusjäätmed, värvipurgid ja muu kasutuks muutunud kraam. Nende jäätmete põletamisel kahjustad enda ja naabrite tervist, seetõttu on see seadusega keelatud.
Plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku mürgikokteil, mis sisaldab mh vähki tekitavaid ühendeid. Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud puud, põõsad ja muud taimed. Koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega ka maasikad ning õunad, mida me kõik aiast korjatuna süüa armastame. Kodus võib põletada vaid immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi.
Mari Kala,
Keskkonnaameti keskkonnahariduse peaspetsialist