Lapsehoiuteenus on lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav teenus, mille vältel tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.
Paljud lapsehoiuteenuse osutajad võimaldavad lapsevanematele selliseid hoiutingimusi, mida lasteaedades ei pakuta. Näiteks beebide hoidmine, tavapärasest tööajast erineval ajal hoidmine või personaalne lapsehoid. Võrreldes lasteaedadega on lapsehoiuteenuse puhul lapsevanemal suurem kohustus teenuse osutajaga lapsehoidmise tingimustes kokku leppida. Samuti on lapsevanemal lapsehoidja sobivuse hindamiseks õigus küsida lapsehoidja ettevalmistust ning töökogemust. Lapsehoiuteenus ei taga lapsele alusharidust.
Kellel on õigus lapsehoiuteenusele?
Lapsehoiuteenust võivad kasutada kõik lapsevanemad.
Lapsehoiuteenuse hüvitamisele riigi poolt on õigus raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal (lapsevanem või eestkostja) või lapsele perekonnas hooldamise teenuse (sotsiaalhoolekande seadus § 252 lg 1) pakkujal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks, eeldusel et:
- lapse hooldusteenuste vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis;
- lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (v.a lapse perekonnas hooldamine);
- laps ei viibi samal ajal haridusasutuses.
Kuhu pöörduda?
Lapsehoiuteenuse saamiseks tuleb pöörduda valla lastekaitsetöötaja või lapsehoiuteenuse pakkuja poole. Teenuse kasutamise perioodi lepivad teenuse kasutaja ja lapsevanem omavahel kokku.
Teenuse eest tasumine
Lapsehoiuteenuse eest tasub üldjuhul lapsevanem.
Raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenuse eest tasutakse riigieelarvest eraldatud summa ulatuses.
Vaidlustamine
Lapsevanem lepib lapsehoiuteenuse pakkujaga kokku teenuse osutamise tingimused. Soovitav on lapsevanemal enne teenuse kasutamist täpsemalt uurida, kuidas teenust osutatakse ning mida teenuse pakkumise ajal tehakse. Samuti peaks teenusepakkuja lapsevanemale teenuse sisu eelnevalt tutvustama.
Järelevalvet lapsehoiuteenuse üle teostavad tegevuskohajärgne maavanem, Terviseamet ja Päästeamet. Vaidluste lahendamiseks on võimalik pöörduda kohtu poole.
Täiendav teave lapsehoiuteenuse kohta
Lapsehoiuteenuse tegevusloa saamise ning nõuete kohta saab teavet sotsiaalhoolekande seaduse 6. jaost ning peatükist 3¹.
Ühel lapsehoidjal on lubatud hoida:
• Teenusel viibiva lapse eluruumis max 5 last;
• Teistes sobivates ruumides max 10 last;
• Kahe lapsena arvestatakse
a) raske ja sügava puudega lapsi,
b) alla 3-aastased lapsi,
c) hoidja enda samal ajal hooldamist vajavad raske või sügava puudega hooldatavad ja alla 3-aastaseid lapsi.
Lapsehoidja nõuded
• Täieliku teovõimega, hea vaimse ja füüsilise tervisega (SHKS § 25² lg 1 p 2-6); Lapsehoidjal peab olema lapsehoidjana tegutsemiseks kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus. Lapsehoidja kutseomistamise kohta saab informatsiooni.
• Ilma lapsehoidja kutsetunnistuseta saavad lapsehoidjana töötada SHKS § 48 lg 15 alusel (kuni 2012. a) isikud, kellel on täna olemas:
a. pedagoogiline või sotsiaaltööalane keskeri- või kõrgharidus või
b. keskharidus, muu keskeri- või kõrgharidus ning läbitud 160h sotsiaaltöö ja 160 h pedagoogika täiendkoolitus;
• Lapsehoidja peab läbima tervisekontrolli ja omama perearsti poolt väljastatud tervisetõendit;
• Kui lapsehoiuteenust osutatakse lapsehoidja eluruumis, peavad kõik täisealised pereliikmed olema täieliku teovõimega ja hea vaimse tervisega, läbima tervisekontrolli (nakkushaigused, kopsu röntgen) ja omama perearsti poolt väljastatud tervisetõendit.
Lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuded
Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapse eluruumi, peavad lapsehoidmise ruumid vastama rahvatervise seaduse (§ 8 lg 2 p 8¹) alusel kehtestatud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele.
Kohaliku omavalitsuse kohustused
Sotsiaalhoolekande seadus ei kohusta kohalikku omavalitsust lapsehoiuteenust oma eelarvest finantseerima. Kui kohalik omavalitsus otsustab lapsevanemaid lapsehoiuteenuse eest tasumisel aidata, kehtestab volikogu vastavad tingimused ja korra. Erandina kohustab sotsiaalhoolekande seadus kohalikku omavalitsust korraldama raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenusele suunamist ning rahastamist riigieelarvest eraldatud summadest.
Lapsehoiuteenuse tegevusloa taotlemine
Tegevusluba on nõutav riigi või kohaliku omavalitsuse rahastatava lapsehoiuteenuse osutamiseks. Soovi korral võib teenusepakkuja taotleda tegevusluba ka juhul, kui teenust ei rahastata riigi või kohaliku omavalitsuse poolt. Kui tegevusluba on olemas, peab teenuse osutaja (sõltumata teenuse rahastajast) pakkuma kõikidele klientidele teenust, mis vastab sotsiaalhoolekande seaduses esitatud nõuetele. Tegevusluba taotletakse teenuse osutamise asukohajärgselt maavanemalt.
Tegevusloaga lapsehoiuteenuse osutajate (kontakt)andmed on kõigile huvilistele kättesaadavad internetis Majandustegevuse registris, samas on ka kättesaadavad tegevusloa taotluse vormid.