Riik ja kohalik omavalitsus annavad endast kõik, et kriise ära hoida ning neid kiirelt lahendada, kuid sinu ja su pere hakkamasaamine kriisolukordades sõltub eelkõige teist endast. Ennast ja oma pere saad kaitsta kõige paremini, kui valmistud kriisiolukorraks ette. Vaid sina tead kõige paremini oma pere vajadusi ja võimalusi. On väga oluline, et iga inimene, pere ja kogukond teeks kriisiks ettevalmistusi ja mõtleks läbi, kuidas ekstreemses olukorras enda ja oma lähedaste elu, tervist ning vara kaitsta, sest isegi kõige turvalisemates paikades juhtub õnnetusi või tuleb ette olukordi, mille tagajärjed võivad tavaelu segi paisata. Tee kriisideks valmistumisel koostööd naabrite ja kogukonnaga. Ole valmis nädal aega iseseisvalt hakkama saama!

Siin on mõned põhimõtted, mida järgida:

• Rääkige pereliikmete ja sugulastega läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Näiteks:
• • • kas kõik pereliikmed teavad, mis hetkel ja kuidas abi kutsuda;
    • millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;
    • kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna (naabrid, sõbrad, sugulased, maale, suvilasse).

• Mõtle läbi, kas sinu lähedased või tuttavad võivad kriisiolukorras abi vajada ja lepi nendega kokku, kuidas omavahel ühendust hoiate. Arvesta seejuures, et kriisi korral ei pruugi tavapärased sidevahendid toimida.
• Koosta loetelu naabri, kogukonna olulisimate isikute ning omavalitsuse ja riigi asjaomastest kontaktandmetest, et saaksid kriisi ajal kiiresti ja tõhusalt tegutseda.
• Veendu, et kõik pereliikmed teavad, kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna, näiteks mida tuleks kodust lahkudes võtta kaasa või millised peaksid olema kodused varud.
• Varu koju oma pere jaoks piisav kogus joogivett, ravimeid ja toitu, sh arvesta ka koduloomadega. Toitu varudes soeta toiduaineid, mida sööd ka tavaolukorras ja mis ei rikne liiga kiiresti. Kuidas planeerida ja hoiustada oma koduseid varusid, millised peaksid olema arvestuslikud toidu- ja joogikogused ühe pereliikme kohta, selle kohta leiad häid nõuandeid veebilehelt www.olevalmis.ee.
• Varu koju taskulamp või patarei toitel lamp, varupatareid, küünlad, tikud.
• Soeta endale patareide, dünamo või päikesepatareidega töötav raadio. Uudiseid ja kriisiinfot saad kuulata ka autoraadiost. Kui tegemist on kriisiga, mil elanikel ei ole võimalik interneti- ja mobiililevi kaudu infot saada, edastatakse kriisiinfot Vikerraadio kaudu.
• Veendu, et su telefon, nutiseade, arvuti jms on parooliga kaitstud. Võimalusel kasutada kaheastmelist autentimist. Ära ava kahtlaseid linke ega anna oma isikuandmeid ja paroole ei telefoni ega e-kirja teel mitte kellelegi. Kui sul tekib kahtlus, siis teavita politseid.
• Kontrolli enda ja oma lähedaste ID-kaardi kehtivust, vajadusel alusta pikendamist.
• Varu koju piisav kogus sularaha.
• Kui elektri ja mobiilsidega on probleem, soovitatakse telefon seadistada 3G või 4G võrgu asemel 2G võrku – nii jõuab info teieni. Hädaabinumbriga 112 ühenduse saamiseks soovitatakse vajadusel SIM-kaardi telefonist eemaldada. Nii saab kindlasti numbril 112 helistada.
• Hoia akupank alati laetuna, et saaksid vajaduse korral mobiiltelefoni laadida. Mobiiltelefone saab pikema elektrikatkestuse ajal laadida autos ja ka sülearvutist.
• Kontrolli, et autol oleks paagis piisavalt kütust.
• Võimalusel hoia autos mobiilitelefoni laadija, teede atlas, lumelabidas, soe tekk, taskulamp.
• Kui kodudes ei ole enam sooja, määrab vallavalitsus igasse piirkonda hoone, kuhu inimesed sooja saavad tulla. Sel teemal jagatakse infot valla veebilehel, sotsiaalmeedias või teabevahetuspunktides, milleks on Räpina valla raamatukogud.
• Kõik ettevõtted (sh haiglad, hooldekodud jt) peavad hoolitsema selle eest, et neil oleks valmidus saada hakkama pikaaegse elektrikatkestuse korral. Soovitame osta generaatori või lasta teha vajalik ühendus, et vajadusel oleks võimalik generaatorit ühendada.
• Häid praktilisi nõuandeid, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda leiad aadressilt www.kriis.ee ja www.olevalmis.ee.
• Julgeolekuolukorra kohta jagab infot Vabariigi Valitsuse alamlehekülg www.kriis.ee/julgeolekuolukord-euroopas.
• Põlvamaa portaalist leiab häid nõuandeid, kuidas toime tulla riiki saabuvate sõjapagulastega: https://uus.polvamaa.ee/ukraina-soda/ukraina-inimeste-abistamine-polvamaal/

Kriiside lahendamine Räpina vallas

Räpina vallas juhib kriisiolukordade lahendamist Räpina valla kriisikomisjon, kuhu kuuluvad nii vallavalitsuse esindajad kui ka elutähtsate teenuste (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet jne) osutajad. Kriisikomisjoni tööd juhib vallavanem Enel Liin. Kriisikomisjoni peamised ülesanded on koordineerida kriisireguleerimist vallas, tagada operatiivne infovahetus ning abistada vallaelanikke ning asutusi. Samuti on kriisikomisjoni töös olulisel kohal komisjoniliikmete koolitamine ning praktiliste õppuste läbiviimine.

Informatsiooni hankimine kriisiolukorras

Tavaolukorras leiab vajaliku informatsiooni lisaks riiklikutele infokanalitele ka Räpina valla kodulehelt või Facebookist. Olukorras, kus ei ole võimalik kasutada mobiilsidet või internetti, pöördu info saamiseks lähimasse Räpina valla raamatukokku: Ruusa raamatukogu, Räpina valla Keskraamatukogu, Leevaku raamatukogu, Leevi raamatukogu, Linte raamatukogu, Mehikoorma raamatukogu, Veriora raamatukogu või Võõpsu raamatukogu.

Riiklikul tasandil on kokku lepitud, et kriisi korral, mil elanikel ei ole võimalik interneti- ja mobiililevi kaudu infot saada, antakse infot Vikerraadio kaudu. Veendu, et sinu kodus on patareidega töötav raadio ning tagavara patareid.

Varjumine Räpina vallas kriiside korral

Räpina vallas puuduvad varjekohad, mis oleksid käsitletavad varjendina ja kaitseksid inimesi sõja korral raketi- ja keemiarünnakute ning radioaktiivse kiirguse eest. Sõjaolukorras on maandamata riskid tavapärased ja täielikku kaitset ei ole võimalik pakkuda. Juhul, kui antakse häire, siis võimalusel tuleks esmalt kasutada varjumiseks kas hoone keldrit, esimest korrust või kui see ei ole võimalik, siis valida kandvate seintega väiksem ruum ning hoida akendest kaugemale.

Kuidas valida varjumiskohta juba olemasolevate hoonete seast

• välistada suurte klaaspindadega ehitisi;
• välistada väikesed ja puidust hooned;
• nõukogude ajal ehitatud paneelmajade keldrid ja esimesed korrused on sobilikud;

• majade keldrid on sobilikud;
• keldri puudumisel väiksemad, kandvate seintega ruumid, akendest eemal.

Varingu alla jäädes jää rahulikuks ning arvesta, et abi kohalejõudmine võtab aega. Anna endast märku hüüete, koputuste või muu heliallika (vile) kaudu.

Varjumine radioaktiivse saaste korral

Kui kuuled hoiatust või tajud ohtu, siis mine siseruumidesse ja püsi seal. Varjumiseks sobilik ruum on:

• ilma akendeta ruum hoone siseosas;
• ruum, mis mahutab kõiki pereliikmeid;
• ruum, milles on võimalikult vähe tihendamist vajavaid avasid;
• kui ruumis olevas kaminas või ahjus on tuli, siis kustuta need ning sule korstnasiibrid;
• aseta ukse alla märg riie;

• lülita ruumis välja kõik välisõhku tarbivad süsteemid, näiteks ventilatsiooniseadmed, pliidid, kütteseadmed ja konditsioneerid;
• hoia enda juures patareiraadio ja mobiiltelefon koos laadijaga.

“Ole valmis!” äpp aitab kriisiolukordadeks valmistuda

Mobiilirakendusest „Ole valmis!” leiab juhiseid erinevates olukordades käitumiseks. Näiteks mida teha siis, kui elekter on ära läinud, oled metsa eksinud või kuidas anda esmaabi. Infot saab veel näiteks tule- ja veeohutuse, loodusõnnetuste, elutähtsate teenuste katkestuste, küberturvalisuse ja erinevate julgeolekuohtude kohta.

Arvestades info hulka, on kasutajale abiks nii teemade kategoriseerimine kui ka otsingumootor, mis aitab kiirelt leida vajamineva. Rakendus töötab ka ilma internetiühenduseta.

KRIISIDEKS VALMISOLEK / ELANIKKONNAKAITSE

• Omavalitsus moodustab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil alaliselt tegutseva kriisikomisjoni, mille ülesanne on koordineerida kriisireguleerimist omavalitsuses, tagada regulaarne ja operatiivne infovahetus elanike ning allasutuste vahel, abistada kriiside korral vallaelanikke ning asutusi.
• Kriisikomisjoni koosseis ja tööplaan:

ELANIKULE

OLULISED KONTAKTID KRIISIDE KORRAL

Kriisideks valmistudes pea silmas järgmist:

• Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni
• Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama
• Tee koostööd kogukonnaga – naabrite, korteriühistu ja külaseltsiga!

Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku juhendid:

• Hädaolukorraks valmistumise info:

www.olevalmis.ee

www.rescue.ee/et/juhend/taeiskasvanutele/hadaolukordadeks-valmisolek

• Koduste varude meelespea:

https://www.olevalmis.ee/et/juhis/kodused-varud-ja-abivahendid

• Evakuatsioonivahendite meelespea:

https://www.olevalmis.ee/et/juhis/minu-meelespea-evakuatsiooniks

• Kriisiaja retseptiraamat

https://www.rescue.ee/files/2022-03/pa-retseptid-a5rus-trykk.pdf?645fc95e0d

• Käitumisjuhised kriisiolukordadeks pdf (eesti keeles):
• Käitumisjuhised kriisiolukordadeks pdf (vene keeles):
• Käitumisjuhised kriisiolukordadeks pdf (inglise keeles):
• Käitumisjuhised kriisiolukordadeks pdf (ukraina keeles):

ELUTÄHTSATE TEENUSTE KATKEMINE

Pikaajaline elektrikatkestus

Pikaajaline vee- ja kanalisatsioonivarustuse katkemine

Pikaajaline soojusvarustuse katkestus

Kohalike teede läbitavus

VARJUMINE

Eesti avalike varjumiskohtade nimekiri:

www.rescue.ee/et/juhend/avalikud-varjumiskohad/avalikud-varjumiskohad-tallinnas

• Varjumine on vajalik õhurünnaku korral, aga ka näiteks lahingutegevuse korral linnas/tiheasustusalal või radioaktiivse saaste või keemilise aine levimise korral.
• Avalikuks varjumiskohaks eelkõige rünnaku või radioaktiivse saaste korral hoone, rajatis või osa sellest, mis asub maa all, on raudbetoonist ja ilma akendeta (nagu näiteks maa-alused parklad, tunnelid).
• Ohu korral püsi siseruumides ning jää sinna ohu möödumiseni.
• Avalikuks varjumiskohaks sobib maa all asuv akendeta hoone, näiteks maa-alune parkla või tunnel.
• Ohu olukorras järgi kõiki ametkondade poolt antavaid juhiseid

EVAKUATSIOON