Hajaasustuse programmi 2026. aasta taotlusvoorust oli võimalik toetust taotleda kõigil hajaasustusega maapiirkondades elavatel peredel. Programm toetab tegevusi veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ja autonoomsete elektrisüsteemide valdkondades.

Programm oli avatud kaks kuud, 2. veebruarist kuni 2. aprillini. Tähtaegselt esitati Räpina Vallavalitsusele 29 projektitaotlust. Menetlusperioodil võeti üks esitatud taotlus taotleja poolt tagasi. Räpina Vallavalitsus ei määratlenud enne taotlusvooru väljakuulutamist prioriteetseid valdkondi ega eelistatavaid sihtrühmasid.

Hajaasustuse programmi hindamiskomisjon tutvus 8. mail kohapeal valimi alusel taotlustes kajastatud 15 majapidamise kitsaskohtadega ja teostas 11. mail nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamise. Komisjoni hindamise tulemusena sai positiivse hinnangu 28 projektist 12 projekti. Hindamiskomisjoni ettepanekule tuginedes rahuldas Räpina Vallavalitsus 17. juuni 2026. aasta otsusega nr 2-3/361 kokku 10 taotlust. Kokku eraldati toetusteks 40 000 eurot. Hajaasustuse 2026. aasta programmi riigipoolne toetus Räpina vallale on 20 0000 eurot. Programmi elluviimiseks eraldas Räpina vald toetusvahendeid 20 000 eurot.

Rahuldatud projektitaotlused:

Hajaasustuse programmi taotlusvoor oli avatud 2026. aastal 2. veebruarist kuni 2. aprillini.

Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades.

Programmist toetatavad valdkonnad:
1. veevarustussüsteemid;
2. kanalisatsioonisüsteemid;
3. juurdepääsuteed;
4. autonoomsed elektrisüsteemid (tingimusel, et majapidamine pole liitunud elektrivõrguga).

Veevarustussüsteemide valdkonnas toetatakse hooneväliseid tegevusi:

1) puur- ja salvkaevude rajamine ja puhastamine, kaevumajade püstitamine;

2) olemasolevatest või uutest kaevudest veetorustiku rajamine ja selle ühendamine hoonesisese veevarustussüsteemiga;

3) vee pumpamiseks ja puhastamiseks vajalike tehniliste seadmete ja tarvikute soetamine ning paigaldamine, sealhulgas selleks vajalike elektritööde tegemine;

4) liitumine ühisveevärgiga;

5) vanade puurkaevude lammutamine (toetatakse vaid tingimusel, et need kaasnevad punktides 1‑4 nimetatud tegevustega);

6) rajatud hooneväliste veevarustussüsteemide teostusmõõdistamine (toetatakse vaid tingimusel, et need kaasnevad punktides 1‑4 nimetatud tegevustega);

7) joogivee kvaliteedi analüüs (toetatakse vaid tingimusel, et need kaasnevad punktides 1‑4 nimetatud tegevustega).

Kanalisatsioonisüsteemide valdkonnas toetatakse hooneväliseid elamu ja pesuruumiga abihoone reovee nõuetekohase kokkukogumise ja puhastamise tagamiseks vajalikke tegevusi:

1) kogumiskaevude rajamine;

2) omapuhastite, sealhulgas imbsüsteemid ja filtersüsteemid, rajamine;

3) muude reoveepuhastusseadmete ja -süsteemide rajamine;

4) liitumine ühiskanalisatsiooniga;

5) kanalisatsioonitorustiku rajamine ja selle ühendamine elamusisese kanalisatsioonisüsteemiga (toetatakse vaid tingimusel, et need kaasnevad punktides 1‑4 nimetatud tegevustega);

6) vanade nõuetele mittevastavate hooneväliste kanalisatsioonisüsteemide ja -seadmete likvideerimine (toetatakse vaid tingimusel, et need kaasnevad punktides 1‑4 nimetatud tegevustega);

7) rajatud hooneväliste kanalisatsioonisüsteemide teostusmõõdistamine (toetatakse vaid tingimusel, et need kaasnevad punktides 1‑4 nimetatud tegevustega).

Juurdepääsuteede valdkonnas toetatakse järgmisi ohutu aastaringse liiklemise võimaldamiseks vajalikke kinnistusiseseid ja -väliseid tegevusi:

1) teepõhja ja -katte ehitamine;

2) sildade ja truupide ehitamine;

3) teeala kuivendamine.

Autonoomsete elektrisüsteemide valdkonnas toetatakse tingimusel, et majapidamine ei ole liitunud elektrivõrguga, autonoomse elektrisüsteemi rajamiseks või täiustamiseks vajalikke tegevusi:

1) päikese-, tuule-, vee- või muud taastuvenergiaallikat kasutava elektritootmisseadme paigaldamine;

2) elektrigeneraatori paigaldamine;

3) energiasalvestusseadmete paigaldamine;

4) autonoomse elektrisüsteemi ühendamine elamusisese elektrisüsteemiga.

Tutvu ka abikõlbulike kuludega hajaasustuse programmi määruses § 7.

Nõuded taotlejale ja kaastaotlejale:

Programmi raames saavad taotlejaks olla isikud, kes vastavad kõigile järgmistele nõuetele:
1. taotleja alaline elukoht on taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist kuni toetuslepingu sõlmimiseni majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse;
2. taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist alates kuni toetuslepingu sõlmimiseni majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse;
3. taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Toetuse taotluses tuleb ära näidata ka kaastaotleja(d) (nende olemasolu korral). Kaastaotlejad peavad taotlusvormi kinnitama oma allkirjaga. Kaastaotlejad peavad vastama punktides 1, 2 ja 3 nimetatud nõuetele.

Kaastaotleja on isik, kelle majapidamine saab lisaks toetuse taotleja majapidamisele kasu projekti tegevustest ja kes panustab rahaliselt projekti elluviimisse. Toetuse taotleja vastutab toetuslepingus võetud kõigi kohustuste täitmise eest.

Toetuse maksimaalne suurus ühe majapidamise kohta on 6500 eurot.

Projekti kogukuludest võib toetus moodustada kuni 67% ning oma- ja kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 33%. Maksimaalse toetuse summa arvutamisel võetakse arvesse ka aastatel 2021‑2025 hajaasustuse programmist saadud toetuse summa.

Tegevuste planeerimisel kindlasti arvestada sellega, et iga valdkonna jaoks on võimalik toetust saada ainult üks kord kuue kalendriaasta jookusul. Iga valdkonna kohta tuleb esitada eraldi taotlus koos kohustuslike lisadega.

Taotlus koosneb taotlusvormist (vastav vorm) ja järgmistest kohustuslikest dokumentidest:
1) projekti eelarve (vastav vorm);
2) projekti tegevuste kirjeldus sõltuvalt projekti valdkonnast (vastav vorm iga valdkonna kohta);
3) oma- ja kaasfinantseeringut tõendav garantiikiri (vabas vormis);
4) veevarustussüsteemide valdkonna projekti puhul joogivee kvaliteeti tõendav analüüs ulatuses, mida peab vajalikuks Terviseamet. Tuleb esitada ainult sel juhul, kui projekti eesmärk on hetkel kasutatavast veevarustussüsteemist saadava joogivee kvaliteedi parandamine, veetorustiku rajamine olemasolevast kaevust või sinna pumba paigaldamine või olemasoleva kaevu asemele uue rajamine põhjusel, et olemasoleva kaevu vee kvaliteet ei vasta joogivee nõuetele (analüüsi kulu võib lisada eelarvesse);
5) kaks võrreldavat hinnapakkumust. Kui võrreldavate hinnapakkumuste esitamine ei ole võimalik, tuleb esitada sellekohased põhjendused ja hinnakalkulatsioon(id);
6) korterelamute puhul teiste korteriomanike kirjalik nõusolek (vabas vormis).

Taotlused tuleb esitada korrektselt täidetud taotlusvormil koos kõigi nõutud ja vajalike lisadega Räpina Vallavalitsusele, tuues dokumendid paberil originaalallkirjadega vallavalitsuse postkasti või saates elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna e‑postile vald@rapina.ee

Hajaasustuse programmi reguleeriv määrus. Vastavad vormid ja abimaterjalid on leitavad ka Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt rtk.ee/meede-hajaasustuse-programm

Lihtsa ja visuaalse ülevaate ehitusnõuetest erinevate tegevuste põhiselt leiab veebilehelt ehitusgiid.ee

Lisainfo:

Helen Zupsmann

Räpina valla arendusspetsialist

e-post: helen.zupsmann@rapina.ee

telefon: 5329 2980

Taotlemiseks vajalikud dokumendid:

Taotlusvorm

Taotluse lisa_Veesüsteemid

Taotluse lisa_Kanalisatsioonisüsteemid

Taotluse lisa_Juurdepääsuteed

Taotluse lisa_Autonoomne elektrisüsteem

Projekti eelarve

Garantiikirja näidis

Abiks:

Arvutamise abimees

Ehitusseadustikust tulenevad nõuded

Koondtabel juhtudest, mil tuleb tellida joogivee kvaliteedi analüüs

Hajaasustuse programmi määruse seletuskiri

Hajaasustuse programmi taotluste hindamisjuhend

Toetuse kasutamise aruanne