Vanemliku hoolitsuseta laps

11.03.14

Eestis on vanemliku hoolitsuseta jäänud laste elu ja hooldamise korraldamiseks neli võimalust: lapsele eestkoste seadmine, lapsendamine, perekonnas hooldamine lepingu alusel ja lapse asenduskodusse paigutamine.

Eestkoste

Esimeses järjekorras nõuab seadus, et lapsele, kelle vanematel ei ole lapse esindusõigust (s.t laps on orb või tema vanematelt on hooldusõigus piiratud/ära võetud), tuleb seada eestkoste. Eelistatakse füüsilisest isikust eestkostjat, see tähendab, et vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse sugulane või lähedane saab taotleda kohtult enda määramist lapsele eestkostjaks. Hästi toimiv kogukond võikski tähendada seda, et igale lapsele leidub sugulane või lähedane, kes on valmis lapse üles kasvatama. Kui lapsele ei ole võimalik füüsilisest isikust eestkostjat leida, määratakse lapse eestkostjaks tema elukohajärgne kohalik omavalitsus.

Lapsendamine

Lapsendamist reguleerib perekonnaseadus. Kuna lapsendamine on nii lapse kui lapsendajate jaoks pöördumatu protsess, siis on sellega seotud nõuded väga ranged. Lapsendamise järjekord ei ole pikk mitte seetõttu, et lastekodud lapsi endale hoida sooviksid vaid pigem sellepärast, et soovitakse lapsendada peamiselt täiesti terveid imikuid ja väikelapsi ning valmisolek puuetega laste või teismeikka jõudnud laste lapsendamiseks ei ole väga suur. On aga fakt, et asenduskodusse satuvad lapsed tihti ka väikelapseeast väljakasvanuna, käitumisprobleemidega ning ka kergemate ja raskemate puuetega.

Perekonnas hooldamine

Laps, kellele ei ole leitud füüsilisest isikust eestkostjat ega lapsendajat, kes ta üles kasvataks, tuleb paigutada hooldusperesse või asenduskodusse. Lapse hooldamine perekonnas toimub hooldaja ja kohaliku omavalitsuse vahel sõlmitava lepingu alusel. Isik, kes soovib hooldajaks saada, peab vastama teatud nõuetele (nt ei tohi tal olla kehtivat karistust tahtlikult toime pandud kuriteo eest) ning läbima Sotsiaalministeeriumi koolituse. Samuti peavad arusaadavatel põhjustel vastama kindlatele nõuetele ka ruumid, milles hooldaja lapsi kasvatama hakkab. Hooldajaks saada soovija peab esitama avalduse vallavalitsusele, kes kontrollib tema vastavust nõuetele.

Asenduskoduteenus

Vanemliku hoolitsuseta lapsel, kelle hooldamist ja kasvatamist ei korralda eestkostja ega hooldaja, on õigus asenduskoduteenusele. Kehtiva seaduse järgi on esimene eeldus, et laps kasvab peres, olgu selleks eestkostja pere või hoolduspere. Neil, kes soovivad asenduskodulapsi aidata, on võimalik hakata mõne lapse vabatahtlikuks tugiisikuks. Vabatahtlik tugiisik võib olla lapsele läbi elu üheks oluliseks toetajaks. Lisaks on tähtis, et lapsel oleks keegi lähedane väljaspool asenduskodusüsteemi, kes aitaks tal paremini reaalse eluga kursis olla. Kuigi asenduskodu peab igati toetama lapse sotsiaalset võrgustikku ja kontakte välismaailmaga, siis lapsele sobiva asenduspere leidmine on lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ülesanne.