Tutvustus ja asukoht

Räpina on kaunis ja põneva ajalooga vald Võhandu jõe alamjooksul mitmete maanteede  ja veetee ristumiskohal. Siin põimuvad minevik ja tänapäev. 
Räpina pole koos ümbritsevate küladega ainult Kagu-Eesti olulisimaid metsa-, puidu- ja paberitööstuse keskusi, vaid ka silmapaistev kultuuri- ja hariduskeskus. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi 2002. aastal ühinesid linn ja vald Räpina vallaks, Räpinast sai vallasisene linn. Aastal kandis Räpina Eesti metsapealinna väärikat nimetust. Räpinal on läbi aegade olnud oluline tähendus Eesti majanduselus. Siit viisid maa- ja veeteed Pihkva- ja Novgorodimaale, siinmail said kokku kolme kubermangu – Peterburi, Pihkva ja Liivimaa – piirid. Põhjasõja ajal oli Räpina mõnda aega vanausuliste varjupaigaks. 1734. aastal rajatud Räpina paberiveskist arenes manufaktuur, seejärel vabrik. Räpina Paberivabrik on Eesti vanim tegutsev tööstusettevõte ja üks vanemaid töötavaid paberivabrikuid kogu Euroopas. Siin on valmistatud rahapaberit Eesti Vabariigile.

Räpina paberivabrik on Eesti vanim järjepidevalt töötav ettevõte, toorainena on kasutatud kaltsu, praegu kasutatakse vanapaberit.

Räpina tõeliseks ehteks ja suurimaks turismimagnetiks on hilisklassitsistlik majesteetlike valgete sammastega endine mõisahäärber – Sillapää loss. Koos ümbritseva kauni pargi ja korrastatud pargiteede ning paisjärvega moodustab see Eesti ühe ilusaima, heakorrastatuma ja maalilise mõisaansambli. Lossi vahetus läheduses asub Räpina Aianduskool. Eesti suurim aianduse arendamise ja aianduskaadri ettevalmistamisega tegelev õppeasutus.

Räpina piirkonnas on pikka aega koos eksisteerinud kaks usundikultuuri – luteri ja õigeusk. Läbi aegade rikkast Räpina kultuurielust annab tunnistust siinsest ümbruskonnast võrsunud ning siin töötanud arvukas hulk kultuuri- ja haridustegelasi nagu kirikuõpetaja ja keelemees Johann Friedrich Heller (1786-1849), pedagoog, koduloolane ja kroonik, lapsena nägemise kaotanud haruldase mäluga Mäleto Jaan (1749-1827), legendaarne Herman Julius Schmalz (1870-1945), kelle loodud laule „Sauna taga tiigi ääres"  ja „Setokõsõ sõitseva" teab peast iga eestlane. 1970. aastal sündinud kunstnik, muusik ja kirjanik Aapo Ilves on mees, kelle eurolaulu „Tii" sisestatud sõnum jõudis ansambli Neiokõsõ vahendusel iga eurooplaseni. Räpina kultuurielu pikaealisusest annab tunnistust ka 1868. aastal asutatud puhkpilliorkester, kelle kontserte on kuulatud Vene-Jaapani sõja lahingutandritel ning kelle esinemised on saatnud Pihkva kuberneri laeva väljasõite Peipsi järvel.

XX sajandi alguses oli Räpinas umbes nelisada elanikku, 1934. aastaks tõusis elanike arv kuuesajani. 2010. aasta suve hakul elab omavalitsuse piirkonnas 5339 elanikku, neist ligemale pooled on linnakodanikud.