Toimetulekutoetus

14.03.24

   Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. 2022. aasta 1. juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. 


Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:

1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine;

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes õppiv õpilane ja kuni 24-aastane täiskoormusega või osakoormusega ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.

Kuni 24-aastasel õpilasel, kes õpib põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes, ja kuni 24-aastasel üliõpilasel, kes õpib täiskoormusega või osakoormusega ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses ning kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsusest, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.

Täisealist eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige, ei loeta toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks.

Toimetulekutoetuse taotlemine

Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks avalduse hiljemalt 20. kuupäevaks vallavalitsusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht. Avalduses märgib taotleja toimetulekutoetuse määramisel arvessevõetavate isikute nimed ja nende isikukoodid või sünniajad. Avaldusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga. Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel kaetakse ka eluruumi alalised kulud, siis lisab ta avaldusele dokumendid, mis tõendavad:

1) eluruumi kasutamise õigust ja need esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel;
2) jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluruumi alalisi kulusid.

Toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise või allpooltoodud loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja lisaks dokumentidele kirjaliku loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:

1) kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid;
2) sõidukid liiklusseaduse tähenduses;
3) väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses.

 

Toimetulekutoetuse määramisel on eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks:
1) omandiõigus eluruumile;

2) liikmelisus elamuühistus (-kooperatiivis)
3) leping, mille alusel isikul tekib õigus kasutada eluruumi või ühte osa eluruumi kasutusele andja enda poolt kasutatavatest eluruumidest, välja arvatud perekonnaliikmete endi vahel sõlmitud leping
4) leping, mille esemeks on eluruum või elamiseks kasutatav muu ruum ja mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või nende poolt elamu haldamiseks asutatud eraõiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud kasutamiseks elamispinda hädasti vajavale isikule või haridust omandavale isikule, samuti eraõigusliku juriidilise isiku eluruumis või muus ruumis elamiseks sõlmitud leping

5) asjaõiguslik leping elamispinna kasutamiseks (isiklik servituut), välja arvatud leping, mis on sõlmitud perekonnaliikmete endi vahel

Toimetulekutoetuse määramisel ei ole eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks hotellitüüpi majutusettevõtte ruumi, puhkamiseks mõeldud ruumi või hoolekandeasutuse ruumi, välja arvatud toetatud elamise teenuse osutamise käigus teenust saama õigustatud isikuga sõlmitud hoolekandeasutuse ruumi, kasutamise leping.

Toimetulekutoetuse arvestamise alused

Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

Üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka ei arvata:
1) ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest;
2) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
3) riigi tagatisel antud õppelaenu;
4) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
5) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
6) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;
7) vajaduspõhist peretoetust.

Vallavalitsus võib üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka mitte arvata sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi.

Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku.

Valla territooriumil heakorra või abitöödel osalevale isikule makstakse tehtud töö eest töötasu, mis toimetulekutoetuse arvestamisel arvatakse üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka. Tehtud tööd ei tasustata toimetulekutoetuse vahendite arvel.

Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud:

1) tegelik korteriüür või hooldustasu,
2) kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
3) tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus;
4) tarbitud elektrienergia maksumus;
5) tarbitud majapidamisgaasi maksumus;
6) maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
7) hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile;
8) tegelik olmejäätmete veotasu.

Eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvel. Üüri ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürile andjaks ja üürnikuks on eraldi eluruumides elavad omavahel abielus olevad isikud või esimese või teise astme alanejad ja ülenejad sugulased. Maamaksukulu ei kaeta toimetulekutoetuse määramisel juhul, kui taotleja on maamaksu tasumisest vabastatud maamaksuseaduse § 11 alusel.

Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine

Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.

Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist sellises suuruses, et üksi elaval isikul või perekonnal oleks koos perekonnaliikmete sissetulekutega tagatud sissetulek toimetulekupiiri ulatuses, pärast käesolevas seaduses nimetatud ulatuses ja struktuuris eluruumi või elamispinna alaliste kulude tasumist. Üksikisiku või perekonna poolt jooksval kuul tehtud muid kulutusi toimetulekutoetuse määramisel arvesse ei võeta.

Vallavalitsus võib jätta toetuse määramata:
1) töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja kes ei ole ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud või on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta jätnud individuaalse tööotsimiskava täitmata või keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast vallavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis;
2) kui toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abivajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
3) kui vallavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.

Vallavalitsus ei või jätta toimetulekutoetust määramata kui taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed.

Arvestatud toimetulekutoetuse summa maksab vallavalitsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates toimetulekutoetuse taotlejale tema pangakontole, teise isiku pangakontole, posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.

Toimetulekutoetuse taotleja, kellele arvestatakse toimetulekutoetust eluruumi alaliste kulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise. Kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluruumi alaliste kulude katmiseks, ei ole vastavaid kulusid tasunud, on vallavalitsusel õigus tasuda eluruumi alalised kulud toimetulekutoetuse taotleja eest isikule määratud toimetulekutoetuse arvelt.


NB!
1. Toimetulekutoetust arvestaval sotsiaaltöötajal on õigus saada taotleja kohta täiendavaid andmeid toetuse määramiseks teistelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt, kui nende andmete avaldamine ei ole seadusega keelatud.
2. Andmete teadliku varjamise või valeandmete esitamise korral toetust ei maksta. Enammakstud toetuse summad hüvitab toetuse saaja vabatahtlikult vallavalitsuse arvelduskontole, sellest keeldumise korral nõutakse liigselt makstud summad tagasi kohtu kaudu.