Toimetulekupiir ja toimetulekutoetus

Toimetulekupiir ja toimetulekutoetus

Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele, mida maksab kohalik omavalitsus. Toimetulekupiiriks nimetatakse summat, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul.

Toimetulekupiir sõltub inimeste arvust perekonnas. Toimetulekutoetust makstakse allpool toimetulekupiiri elavatele, sealhulgas ka elukohata inimestele toidu, riietuse ja muude esmavajalike kaupade ja teenuste ostmiseks. 

2015. aastal on toimetulekupiiri määr 90 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 72 eurot pere teisele ja igale järgnevale liikmele. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.

Kuidas taotleda toimetulekutoetust

Toimetulekutoetuse määrab ja maksab kohalik omavalitsus  ja see määratakse jooksvaks kuuks eelmise kuu andmete alusel. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.

Toetuse saamiseks tuleb iga kuu 20. kuupäevaks esitada kohalikku omavalitsusse avaldus, kuhu on märgitud perekonna liikmete nimed ja isikukoodid (või isikut tõendavad dokumendid), perekonnaliikmete sotsiaalne seisund (koolieelik, õpilane, töötu töötav isik, pensionär, kodune vms) ning iga perekonnaliikme sissetulek.

Avaldusele lisatakse andmed, mis tõendavad:

·         alalise eluruumi kasutamise õigust (ostu-müügileping, elamuühistu tõend, üürileping, vms) - esitatakse ainult esmapöördumisel;

·         üksi elava isiku või pereliikmete eelmisel kuul saadud sissetulekuid, sellest maha arvestatud maksud ja ära makstud elatise suurust;

·         jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluruumi alalisi kulusid.

Nimetatud andmetele lisaks võib kohalik omavalitsus nõuda muid dokumente.

Kellel on õigus saada toimetulekutoetust

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude maha arvamist kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud kulude piirmäärade ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu perekonnast ajutiselt eemal viibivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega. 

Õpilasel ja üliõpilasel, kelle elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsusest, kui tema perekond oli toimetulekutoetuse saaja eelmisel kuul.

Kuidas määratakse toimetulekutoetust

Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse ühise majapidamisega seotud ja ühisel pinnal elavate inimeste kõigi sissetulekutega.

Perekonna sissetulekute hulka arvatakse:

·         töötasu

·         vanemahüvitis

·         elatisraha (alimendid)

·         töövõimetuslehe alusel makstav hüvitis

·         pension (kõik pensioni liigid, k.a toitjakaotuspension)

·         ametliku hooldaja toetus

·         üksi last kasvatava puudega vanema toetus

·         riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavad toetused

·         töötutoetus

·         tulu ettevõtlusest ja individuaalsest tööalasest tegevusest (k.a tulu ettevõtlusest omandiõiguse alusel)

·         tulu kinnis- ja vallasvara müügist ja rentimisest

·         tulu väärtpaberite ja erastamisväärtpaberite müügist

·         stipendiumid

·         õppetoetus

·         honorarid

·         intressid krediidiasutustelt ja hüvitusfondidelt

·         muud sissetulekud.

 

Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku.

Valla territooriumil heakorra või abitöödel osalevale isikule makstakse tehtud töö eest töötasu, mis toimetulekutoetuse arvestamisel arvatakse üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka. Tehtud tööd ei tasustata toimetulekutoetuse vahendite arvel.

 

Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka:

1) ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest;

 

2) kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;

 

3) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;


4) riigi tagatisel antud õppelaenu;


5) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;


6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;


7) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;


8) vajaduspõhist peretoetust;


9) lisaks eelnimetatule võib vallavalitsus üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka mitte arvata sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi.

Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse elamispinna suurust, elanike ja tubade arvu. Normpinnaks, mille elamuasemekulusid võib sissetulekust maha arvata, on 18m² üldpinda pereliikme kohta ja sellele lisaks 15m² pere/leibkonna kohta. Kui korteri tubade arv on võrdne pereliikmete arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind.

Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51m². 

Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse taotleja ja tema perekonna kasutuses või omandis olevat kinnisvara, sõidukeid ja väärtpabereid. Enne toimetulekutoetuse taotlemist kogunenud võlgnevusi eluasemekulude hulka ei arvestata.

Toimetulekutoetuse taotleja, kellele arvestatakse toimetulekutoetust eluruumi alaliste kulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise. Kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluruumi alaliste kulude katmiseks, ei ole vastavaid kulusid tasunud, on vallavalitsusel õigus tasuda nimetatud eluruumi alalised kulud toimetulekutoetuse taotleja eest isikule määratud toimetulekutoetuse arvelt.

Vallavalitsus võib jätta toimetulekutoetuse määramata:

1) töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja kes ei ole ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud või on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta jätnud individuaalse tööotsimiskava täitmata või keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast vallavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis;
2) kui toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abivajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
3) kui vallavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.