Elamu ümberehitamine ehk rekonstrueerimine

3.05.19

Üle 60 m2 ehitisealuse pindalaga elamute (üksikelamud, korterelamud, ühiselamud jms) ümberehitamisel tuleb koostada nõuetele vastav ehitusprojekt ja esitada see koos ehitusteatisega Ehitisregistri kaudu Räpina Vallavalitsusele menetlemiseks. Ehitusteatis on riigilõivuvaba. 

Ehitusseadustiku § 4 lg 3 järgi on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva hoone omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva hoone üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. 
 
Hoone ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:

  1. muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 
  1. muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 
  1. paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; 
  1. muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 
  1. viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 
  1. taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. 

ELAMU LAIENDAMINE 

Üle 60 m2 ehitisealuse pindalaga elamu laiendamise puhul tuleb kontrollida ehitisregistrist hoone olemasolevat mahtu (m3). Kui hoonet laiendatakse vähem kui 33% hoone ehitisregistrijärgsest mahust, siis tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kui üle 60 m2 ehitisealuse pindalaga elamut laiendatakse rohkem kui 33% võrra ehitisregistrijärgsest mahust, tuleb ehitusseadustiku järgi taotleda ehitusluba, tasuda riigilõiv ning esitada nõuetele vastav ehitusprojekt. 

Ehitusseadustiku § 4 lg 2 järgi on ehitise laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. 

MITTEELAMU ÜMBEREHITAMINE JA LAIENDAMINE 

Kõigi mitteelamute (nt kaubandushooned, teenindushooned jms) ümberehitamiseks ja igasuguseks laiendamiseks tuleb taotleda ehitusluba ning koostada nõuetele vastav ehitusprojekt. 

Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta

GEOALUSE KOOSTAMISE VAJADUS 

Uusehitise ja ehitusalust pinda suurendavate juurdeehitiste puhul ehitusprojekti koostamise aluskaardiks võtta päevakohastatud (olemasolevat olukorda tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500, kus on esitatud koostaja andmed (ettevõtja nimi, litsentsi nr, töö nr) ja mõõdistamise aeg.  Alusele peavad olema kantud kõik puud. Alusplaanina ei saa kasutada kommunikatsioonide teostusmõõdistuste jooniseid. 

Kui ehituse käigus ei suurendata olemasoleva hoone ehitusalust pinda, võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil) või ortofotol. Oluline on, et kogu olemasolev olukord oleks asendiplaanil kajastatud. 

ENNE PROJEKTEERIMIST 

Enne projekteerimise algust tuleb teatud juhtudel taotleda projekteerimistingimused.. 

Juhul kui soovite hoonet ümber ehitada või laiendada (soojustada, lisada vintskappe, tuulekodasid vms) ning kavandatav ehitus ei suurenda hoone algset mahtu rohkem kui 33%, ei ole projekteerimistingimuste taotlus seaduse järgi vajalik.  

Juhul kui hoone kavandatav laiendus suurendab hoone algset mahtu üle 33%, tuleb projekti aluseks võtta projekteerimistingimused.  

Projekti koostamise üldnõuded

  1.  Ehitusprojekt tuleb koostada Eestis kehtivate projekteerimisnormide, majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruse nr 97  („Nõuded ehitusprojektile"), müranormide ning hea projekteerimistava järgi. 
  1. Ehitusprojekti (selle osad) peab koostama või seda kontrollima projekteerimises pädev vastutav spetsialist. 
  1. Ehitusprojekti digitaalsel esitamisel soovitame järgida juhendmaterjali „Ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel". 
  1. Ehitusprojekti alusplaanina kasutada tõest tehnovõrkudega digitaalset geodeetilist krundiplaani täpsusega M 1:500 või 1:1000. Kui ehitus jääb hoone olemasoleva kontuuri piiresse, võib asendiplaani või asendiskeemi vormistada krundiplaanil. 
  1. Põhijoonised koostada mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200. 
  1. Projektis esitada vee-, kanalisatsiooni- ja elektrivarustuse ning kütte ja ventilatsiooni lahendus. Eriosade võimsuste muutumisel tuleb taotleda tehnilised tingimused ja kooskõlastada projektid vastavate võrguvaldajatega. 
  1. Parkimine, juurepääsud ja jäätmekäitlus: lahendada asendiplaanil normikohaselt (EVS 843:2016) oma krundil. Sõidetava kattega osa krundist peab olema väiksem kui kompaktsed haljastatud osad. Juhul kui parkimist ei saa omal krundil täies mahus korraldada, tuleb projektis selgitada parkimislahendust arvestusega, et tänaval ei tohi parkida. 
  1. Piirded: peavad sobima piirkonda. Esitada joonis. 
  1. Haljastus: asendiplaanil tuleb näidata põhimõtteline kujunduslik-funktsionaalne planeering. 

Kooskõlastused (kanda projekti asendiplaanile): 
1. Kooskõlastada projekt Päästeametis. 
2. Kinnistu kaasomanikud (olemasolul). 
3. Projekti tuleb tutvustada naaberkrundi omanikele, kui ehitustegevus mõjutab nende ehitusõigust (nt halvenevad valgustingimused, tuleohutusest tulenevad ehituslikud piirangud). 
4. Kui püstitatav hoone jääb miljööväärtusega hoonestusalasse, arheoloogilisse kaitsevööndisse või muinsuskaitsealale, tuleb projekt kooskõlastada vastava ametiga. 

Kogu dokumentatsioon tuleb esitada digiallkirjastatult riikliku ehitisregistrisse   

Abimees ehitusteatise ja ehitusloa taotluse esitamisel EHR-is  (koostanud Tartu Linnavalitsus)

Ehitisregistri kasutajajuhend