Räpina vald (265,929 km²) asub Põlvamaa kirdeosas Lämmijärve kaldal. Räpina on põline vald, mille moodustamise aeg ei ole teada. 1582. aastal oli Tartu vanemkonnas 10 tulundusringkonda, üks neist Räpina. Arvatakse, et tulundusringkonnad nimetati ümber valdadeks. 1636. aastal moodustati omaette Räpina kihelkond. 18. sajandi lõpul oli kihelkonnas 529 talu ja 156 vabadikku, 19. sajandi alguse mõõtmise andmeil 564 talu. 1861. aastal lahutati vallad mõisatest, talupojad hakkasid ise oma elu korraldama. Läbi aegade on Räpina valla peamised elatusalad seotud põllumajanduse, kalanduse, puidutöötlemise, laste kasvatamise, hariduse andmise ning elanike teenindamisega. Valla eriliseks rikkuseks on Peipsi järve lähedus, Lämmijärv, Meelva ja Viroste järv, Võhandu jõgi. Peaaegu kõigis veekogudes elab rohkelt kopraid. Omapärane on 60-ndatel Peipsiäärsele madalale tasandikule rajatud Räpina polder. Omaette vaatamisväärsusteks on Meelva sookaitseala, Räpina park ja Rahumäe metsapark. Tähelepanu väärivad põlispuud: Võõpsu seedermänd, Kõrgesaare kask, Rahumäe mänd ja Kalsa tamm. Mitmes paigas valla territoorumil paiknevad arheoloogiamälestised: kunagine linnus (Linte Maarjamägi), "Kindralihaud" Võukülas, Tsõõrikmäe meteoriidikaater Räpina lähedal, mõisakompleksi kuuluvad hooned Ruusal ja Toolamaal jt. |
|
