Alustame energiatarkade tarbimisharjumuste kujundamisest – iga kilovatt loeb!

 

Lihtsaim ja kiireim viis energia kokkuhoiuks on juba täna alustada oma tarbimisharjumuste ülevaatamisest ning säästlikumaks kujundamisest. Üksikud säästutegevused ei pruugi anda küll märkimisväärset kokkuhoidu rahakotis, kuid säästlike harjumuste mõju tervikuna on juba igast üksikust sammust nähtav. Näiteks kui suudame iga Eesti elaniku pealt hoida kodus, tööl ja transporti kasutades kokku kasvõi 1 kWh energiat kuus, on kogusääst ühes kuus juba 1 331 795 kWh. Võrdluseks – 150 ruutmeetrise üksikelamu aastane energiatarve on ligikaudu 20 000 kWh.

Kantar Emori küsitluse põhjal peab end säästlikuks tarbijaks ligi pool Eesti elanikkonnast. Tõenäoliselt sa juba täna kustutad tuled toas, kus ei viibi, ja eemaldad seadmed vooluvõrgust – seda teeb juba 59% Eesti elanikest! Olenemata sellest, kui tublid me täna oleme, saame üheskoos selle täiendava kilovati veelgi säästa.

 

Soovitused säästlike harjumuste kujundamiseks:

• Alanda kütteperioodil oma toatemperatuuri vähemalt 1 kraadi võrra. 1 kraadi võrra toatemperatuuri alandades hoiame kokku kuni 10% kodu kütmiseks kuluvast energiast. Eluruumi mugav temperatuur võiks jääda 21°C ja magamistoas parema une tagamiseks 18-20°C juurde. Tervise hoidmiseks ei tohiks tubades, kus viibivad pikemaajaliselt inimesed, temperatuur langeda alla 18°C.
• Pole võimalust temperatuuri reguleerida? Korterelamutes, mida köetakse kesksest süsteemist, oleks mõistlik radiaatoritele paigaldada regulaatorid. Täiendava efekti saavutamiseks tasuks kaaluda paigaldavate termostaatide reguleerimisulatuse piiramist, et vältida toa üle- või alakütmist. Elamutes, kus kasutatakse individuaalkütet, mida ei saa reguleerida (näiteks ahikütet), tasuks kaaluda toatemperatuuri mõõtmist ja sellele vastavalt hoone kütmist planeerida.
• Saa jälile varjatud energiatarbimisele! Näiteks kustuta tuled tubades, kus sa ei viibi, ruuter, kui sa seda ei kasuta, või ooterežiimil arvuti. Kõik elektrivõrguga ühendatud seadmed tarbivad vähesel määral, kuid pidevalt elektrit. Kaalu ka lisafunktsioonide väljalülitamist näiteks nutitelefonil – oled kindlasti märganud, kuidas telefoni aku palju kiiremini tühjeneb, kui näiteks GPS on tööle ununenud.
• Vett kokku hoides säästad ka energiat. Üks suuremaid energiakulusid kodumajapidamises on vee soojendamine. Hoides kokku sooja vett, säästad nii energia- kui veekuludelt. Lihtsaim ja kiireim viis on esiteks vähendada vee kasutust, paigaldades säästlikud kraani- ja dušiotsikud ning vältides vee niisama kraanikausist alla voolamist. Lisaks saame lühendada duši all käimist ja eelistades käte pesemisel jahedamat vett.
• Vajadus või mugavus? Mõtle oma tarbimine läbi ning erista, mis on vajalik ja mis on lihtsalt harjumuspärane ning mugav. Näiteks korterelamutes, kus põhiküte saadakse kaugküttest, on populaarseks muutunud vannituppa ja koridori elektrilise põrandakütte paigaldamine. Taolise tarbimise vähendamine võib tuua kaasa märkimisväärse säästu.
• Vaata üle ka oma transpordikulud. Kulud transpordile võivad pere eelarvest moodustada märkimisväärse osa ja olla palju suuremad elektri- või soojakuludest. Võimalusel võiks just mugavussõite vähendada, sõita säästlikumalt, eelistada väiksema kütusekuluga sõidukit ja eelistada auto asemel muid liikumisviise. Kui alandada oma kiirust maanteel tasemele 90 km/h, hoiad võrreldes kiirusega 110 km/h kokku 1,3 liitrit kütust ja võrreldes kiirusega 130 km/h 2,9 liitrit kütust 100 km kohta – see on märkimisväärne kokkuhoid.
• Kortermajas elades räägi säästuvõimalused läbi teiste majaelanikega. Korterelamutes, kus täna toimub elektrikulude jaotamine ruutmeetripõhiselt, on soovitus minna üle korteripõhisele elektriarvestusele – keegi meist ei taha mittesäästliku naabri elektrit kinni maksta. Esimene samm on korterühistu koosolekul antud küsimus tõstatada ja proovida jõuda ühisele meelele.

 

Energiatõhus kodu – sääst ja mugavus samaaegselt

Säästlike tarbimisharjumustega jõuame käia ainult osa energiakokkuhoiu teekonnast. Täiendav energia  kokkuhoid eeldab juba energiatõhususe investeeringute tegemist. Kodu renoveerimist energiatõhusaks peab energiatõhususe meelsusuuringu kohaselt oluliseks lausa 57% elanikkonnast. Mida soojapidavam on hoone, seda väiksemad on energiakulud – terviklik kodu renoveerimine võimaldab energiakulusid vähendada tervelt 50%.

 

Soovitused kodu renoveerimiseks:

• Eelista terviklikku renoveerimist. Tervikliku renoveerimisega saavutatav energiasääst võib esialgu küll vähesel määral elanike igakuised makseid suurendada, kuid võrreldes osalise renoveerimisega on pikas perspektiivis kulud madalamad. Ei tasu unustada, et terviklik renoveerimine soodustab kinnisvara väärtuse kasvu ning parandab elukeskkonda.
• Kasuta renoveerimiseks riigi toetusi. Kodu renoveerimise teenuseid pakub KredEx, kellel on lahendusi nii kodanikele, korteriühistutele, aga ka kohalikele omavalitsustele. Korteriühistuid nõustavad KredExi teenuste osas maakondlikud arenduskeskused.
• Küttesüsteemi valides võta arvesse oma tarbimisvajadusi, hoone eripärasid ja asukohast sõltuvaid võimalusi, et saavutada võimalikult energiasäästlik lahendus. Õigesti valitud küttesüsteem tagab sooja kodu, meeldiva sisekliima ja hoiab energiakulud optimaalsed.
• Ära unusta ventilatsiooni! Vanade korterelamute puhul võib olla ventilatsioon kinni ehitatud ja niiskus ning õhk liigub läbi puitakende ja ahjulõõride, kuid aknaid vahetades või muid energiatõhususe investeeringuid teostades on vajalik tagada hoone ventileerimine, et vältida liigse niiskuse ja hallituse tekkimist. Soovitus on paigaldada soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mis täiendavalt võimaldab küttekuludelt kokku hoida. 
• Kaalu hoone katusele päikesepaneelide paigaldamist.  Päikesepaneelidega toodetud elektrit saad tarbida ise või müüa seda võrku.
• Energiasäästu potentsiaali hindamiseks lase teostada energiaaudit. Energiaauditi käigus analüüsitakse hoone energiakasutust ja tehnoseisundit. Analüüsi tulemusena antakse ülevaade hoone energiatõhususe ja sisekliima parandamise vajadusest, võimalustest ja nendega kaasnevast energiasäästust. Energiaauditi tulemuste põhjal on võimalik astuda järgmisi samme hoone energiatõhusaks renoveerimiseks.

Kas see on kõik mida saan targalt tarbimiseks ette võtta? Sugugi mitte – need on soovitused, mis aitavad astuda esimese sammu energiatarkuse suunal! Rohkem nippe leiad veebilehel www.mkm.ee/hoiamekokku.

 

Palju erinevatele seadmetele energiat kulub?

Elektriseade	Kasutus	Kuine tarbimine, kWh	Rahaline kulu kuus hinnaga 20 senti/kWh + eeldatavad lisatasud
Külmik (D energiaklass)	Pidev	17	5,65
Vanem külmik	Pidev	50	16,94
Nõudepesumasin (D energiaklass)	5 korda nädalas	18	6,11
Mikrolaineahi	Pool tundi päevas	19	6,30
Kohvimasin	10 min päevas	3	1,05
Veekeetja	5 min päevas	4	1,31
Elektripliit	1 tund päevas	31	10,50
Elektriahi	30 min päevas	31	10,50
Pesumasin (60°C)	3 korda nädalas	20	6,71
Kuivati	3 korda nädalas	40	13,41
Triikraud	2 tundi nädalas	9	3,05
Tolmuimeja	30 min päevas	12	4,20
Plasmateler 55''	3 tundi päevas + ooterežiim	35	11,86
LCD teler 42''	3 tundi päevas + ooterežiim	17	5,67
LED teler 55''	3 tundi päevas + ooterežiim	6	2,03
Mängukonsool	2 tundi päevas	7	2,40
Digiboks	Pidev	4	1,26
Arvuti kuvariga	4 tundi päevas	25	8,47
Arvuti kuvariga ooterežiimis	Pidev	6	1,98
Sülearvuti	4 tundi päevas	8	2,54
Sülearvuti ooterežiimis	Pidev	2	0,56
Wifi ruuter	Pidev	14	4,74
Hõõglamp 100 W	5 tundi päevas	16	5,25
Säästulamp 18 W	5 tundi päevas	3	0,95
Valgusti LED 12 W	5 tundi päevas	2	0,63
Elektriboiler 100 l 2200 W	4 tundi päevas	273	92,41
Elektriradiaator 2000 W	20 tundi päevas	1240	420,06
Soojustagastusega ventilatsioon (75 W)	Pidev	55	18,63
Õhk-õhk soojuspump (COP 3, maja aastane energiatarve 12000 kWh)	Aastaringselt	335	113,4846
Vesi-õhk soojuspump (COP 4, maja aastane energiatarve 12000 kWh)	Aastaringselt	250	84,69

 

Energiasäästunippe leiab ka aadressilt https://mkm.ee/hoiamekokku.

 

 

 

 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium