Kalender

KÕIK SÜNDMUSED

EKRAAN

Uudised ja teated

Leevi rahvamaja tähistas 90. juubelit

Praeguse Leevi rahvamaja, kunagise nimetusega Leevi seltsikeskuse ajalugu ulatub juba eelmise sajandi esimesse poolde. Maja on erinevatel aegadel kandnud nimesid seltsimaja, kultuurimaja ja rahvamaja, kuid sealse tegevuse eesmärk on püsivalt olnud ikka rahvakultuuri edendamine, inimestele eneseharimisvõimaluste ning vaba aja veetmise võimaluste loomine ja on alati olnud kooskäimise kohaks.

 

26. detsembril 1931. aastal toimus avapidu Leevi seltsimaja saalis, mille ümberehitust endisest mõisa tallist/karjalaudast seltsimajaks organiseeris Leevi Vabatahtlik Tuletõrje Selts. See selts võttis oma hooleks kohaliku kultuurielu korraldamise ja rahva meelelahutuse eest hoolitsemise. Seltsikeskuse ehitustöid tehti põhiliselt talgute korras puhkepäevadel ja selliselt, et need ei segaks inimesi põllu- ega heinatööde tegemise ajal. Kohalike inimeste üksmeele, usinuse ja koostöö tulemusel saadi hakkama uskumatuga – seltsi arvel olnud 400 krooni ja laenuks võetud 150 krooniga ehitati Leevi seltsimaja valmis.  Maakividest seinad pesti „laudajäänustest" puhtaks ja lubjati valgeks. Saali ehitati näitelava ja ka rõdu, et ruumi rohkem oleks.

 

Valminud seltsikeskus võeti kohalike poolt aktiivselt kasutusse. Igal talvel korraldati seltsikeskuses vähemalt paar segaeeskavaga pidu, kus esitati mõni lühinäidend, esines rahvatantsuring, laulis koor või mängis kohalik orkester. Samuti toimusid rahvamajas ka rahvaülikooli loengud, tegutses näitemängu- ja rahvatantsuring ning külakapell, segakoor ja meeskoor.

 

Teise maailmasõja ajal seltsikeskus õnneks kannatada ei saanud, küll aga teisenes sealne tegevus. Hoonesse majutati sõdureid, samas tehti neile ka süüa. Raimond Hummal on meenutanud, et sakslased küpsetasid Leevi seltsikeskuses leiba ja panid need siis õue püstitatud telgi alla jahtuma.

 

Okupatsiooniajal, muutunud ideoloogilisetes tingimustes tuli osa võtta koosolekutest ja kuulata loenguid suure kodumaa Nõukogude Liidu elukorralduse kohta. Tulid uued kohustuslikud tähtpäevad – maipühad, võidupüha, oktoobrirevolutsiooni aastapäev. Pidude repertuaari pidi võtma vennasvabariikide laule, tantse ja loomingut, autorite puhul tuli arvestada nende meelsust.

 

Aastatel 1947-1954 oli Leevi seltsikeskus nii tuletõrje- kui kultuuriotstarbeline – katusel olevas tornis oli endiselt häirekell hädaolukordade tarbeks ning seltsimaja saalis olid kultuurisündmuste jaoks alles rõdu ja riidehoid, istumiseks pikad puupingid ning lava ees kooride tarvis kolmeastmeline trepp. Aja möödudes leidiski seltsikeskus taas tihedamat kasutust kultuurihuviliste seas. 1959. aastal sai Leevi seltsikeskuses tegutsenud puhkpilliorkester omale uued pillid, mis andis hea põhjuse inimestel maja sihtotstarbeliselt kasutada. Orkestrit juhendas Johannes Raudsaar, pillimehed olid Karl ja Lembit Jõgeva, Albert Soever, Heino SinileppMadis Kõiv, Heldur Luts, Karl Palo, Vambola Lillo.

 

1963. aastal oli kultuurimaja juhtajaks Linda Tobreluts, kelle eestvedamisel ja kolhoosi abiga tehti majas kapitaalremont – valmis juurdeehitus kahe abiruumiga ning saali seinad kaeti kipsplaadiga. Sel ajal toimetasid Leevi kultuurimajas segakoor, mees- ja naisansambel, näitering, rahvatantsurühm, kolm orkestrit (puhkpilli- ja estraadiorkester ning külakapell), kes osalesid nii isetegevusülevaatustel kui ka laulupidudel. Estraadiorkestrit juhendas sel ajal Kalju Kuldvee, Helve Sakkis juhendas meesansamblit. Leevi rahvamajas toimusid kolmapäeviti ja laupäeviti ka kinoseansid, mis tõi kokku kõik ümberkaudsed filmihuvilised, kinomeistriks oli Uuno Parras.

 

Leonhard Apsi kultuurijuhiks oleku ajal, aastatel 1974-1981, tegutses Leevi kultuurimajas puhkpilliorkester, noortebänd Vülkhelikud, hiljem Elgita (juhendaja Heli Aps (Aia)), mees- ja naisansambel, võimlemis- ja näitering. Sel ajavahemikul sai rahvamaja väljasõitude tarbeks päris oma bussi, millega käidi kaugemal esinemas või toodi isetegevuslasi Leevile harjutama või esinema.

 

Aastatel 1997-2004 ning 2005-2018 oli Leevi rahvamaja juhiks Piret Rammo ning neil aastatel teostati rahvamajas suuremaid renoveerimis- ja ehitustööd. 1999. aasta 12. veebruaril avati kapitaalremondi järel avar, multifunktsionaalne saal, kus polnud enam lava. Leevi rahvamaja 1. korruse juurdeehitus (fuajee, saunad, riietusruumid ja personaliruum) avati 17. märtsil 2006. aastal, kusjuures rahvamajas olev saun on aktiivses kasutuses ka tänapäeval – kütteperioodil on neljapäeviti kõigil saunasõpradel võimalus nautida saunamõnusid. Leevi rahvamaja 2. korruse juurdeehitus (raamatukogu, tegelusruum ja kabinet) avati 22. detsembril 2017. aastal.  

 

Ajavahemikul 1997-2018 tegutsesid Leevi rahvamajas ka mitmed spordiringid nii täiskasvanutele kui lastele (juhendajad Rein Raadla, Piret Rammo, Karmen Kukk), naiste käsitööring (juhendaja Laine Jõgeva), meisterdamisring (juhendajad Aina Olle ja Eda Volkov), mänguring (juhendaja Helle Mendrik), naisansambel (juhendaja Heli Aia) ja seltskonnalauluring „Laulutsõõr", mis kasvas 2010. aastal välja naisansamblist ja ühendas lauluhuvilisi Leevilt, Süvahavvalt, Sooharast, Vilustest ja Verioralt. Laulu saateks mängisid pilli Heli Aia, Ene Priks, Tea Nopri jt. 2012. aastal loodi Leevi rahvamajas näitetrupp „Pungad" (juhendaja Helle Mendrik), kel sai tavaks esineda näidenditega külapäevadel ja jõulupidudel.

 

Leevi rahvamaja ja selle ümbrus on aastatega muutunud ilusamaks, funktsionaalsemaks, kaasaegsemaks ning saanud juurde mitmeid lisaväärtusi. Koostöös MTÜ Võhanduveerega valmis 2009. aastal Võhanduveere vabaõhukeskuse I etapp:  ehitati laululava ja lavaesine plats, paigaldati istepingid, valgustus, lipuvarras ja teadetetahvel ning rajati paadisild. 2011. aastal valmis vabaõhukeskuse II etapp: rajati parkla, laste mänguväljak, grillkojad, lõkkeplats ja jalgtee. 2021. aasta juunis avati rahvamaja parkla koos laste liikluslinnaga, sama aasta novembris sai majaesine parkla ka kiviparketi. Vabaõhukeskus koos rahvamajaga moodustab nüüd kompaktse külakeskuse eriilmeliste sündmuste läbiviimiseks.

 

Soliidses eas olevat Leevi rahvamaja kasutatakse endiselt paljude huviringide töö läbiviimiseks. Praegusel ajal toimuvad rahvamajas laste meisterdamisring ja spordiring, lauamänguring, Saori kangastelgedel kudumise ring, tervisevõimlemine, kõhutantsu trenn, djembering, samuti on võimalus rahvamajas käia lauatennist ja palli mängimas.

 

Leevi rahvamaja toimib kogukonnakeskusena, kus toimuvad regulaarselt erinevad kontserdid, teatrietendused, näitused, kino- ning peoõhtud. Samuti korraldatakse seal koolitusi, õpitubasid, kursuseid ning kohtumisõhtuid. Rahvamaja, nagu ka nimi ütleb, kuulub rahvale ning see on ka kooskäimise koht. Rahvamaja saali renditakse ka erapidudeks, erinevate laagrite korraldamiseks või isiklike elusündmuste tähistamiseks – olgu nendeks siis suuremad sünnipäevad, kokkutulekud, pulmad või peied.

 

Inimesed on küla südame kenasti omaks võtnud – seda kinnitab aastaringselt toimuvatest huviringidest ja sündmustest osavõtjate arvukus. Läbi aegade on aktiivne kultuurielu muutnud väikese Leevi küla elavamaks ja ühtsemaks. Leevi rahvamajja ja selle ümbrusesse loodud tingimused soosivad kogu perega toimuvatest sündmustest osa saama. Loodetavasti leiavad noored pered, et Leevi on väärt paik oma kodu rajamiseks – kasvav laste arvukus annab selleks helget tulevikulootust.  

 

Ajast aega on jaanipäev ja jõulud olnud rahvamajadele ning kultuurikorraldajatele suursündmuste aeg. Leevi seltsimaja valmiski omal ajal just jõulupidustuste ajaks. Kahjuks ei õnnestunud eelmisel aastal, õigel kuupäeval rahvamaja juubelit koroonapiirangute tõttu pidada, mistõttu tähistati Leevi rahvamaja 90. juubelit 2022. aasta 22. juunil koos jaanipidustustega. Pidupäev tõi kokku rahvamajas tegutsevad isetegevuslased, külalised, sõbrad ja toetajad ning üheskoos heideti pilk minevikku, peatuti olevikus ja vaadati helgesse tulevikku. Esineti sõnavõttudega – peetud kõnedes meenutati rahvamaja ajalugu, tänati kultuurimaja juhte läbi aegade, isetegevuskollektiivide ja ringide juhendajaid, vabatahtlikke ning inimesi, kes rahvamaja hinges on hoidnud. Eestis ei ole just väga palju samaealisi või vanemaid rahvamajasid nagu Leevil. Auväärse eaga rahvamaja aastapäevapidu tähistati särtsaka kultuuriprogrammi ja ühise tordisöömisega – üles astusid mitmed tantsukollektiivid ja djemberingi naised, kes esinesid külalistele meeleolukate etteastetega.

 

 

 

Läbi aegade on teada järgmised Leevi rahvamaja juhid: E. Koskora (1948-?), Enn Sau (50ndad), Kulla Sau (Ritslaid) (1950-02.1953), Valve Kõiv (10.02.1953-01.06.1953), Laine Kask (01.06.1953-01.09.1953), Evi Lang (Kurusk) (11.1953-1958), Valter Kurusk (1958-1960), Kalju Taal (1960-1963), Linda Tobreluts (1963-1971), Madis Kõiv (1971-1974), Leonhard Aps (1974-1981), Heli Aps (Aia) (01.1981-05.1981), Lehte Eespere (Jerlov) (09.1981-05.1984), Urmas Herman (1984), , Hiie Taal (20.10.1986- 01.10.1988), Aulis Puniste (1989),  Hanno Lapp (1992-1997), Kristo Help (09.2004-02.2005), Piret Rammo (1997-2004 ja 02.2005-02.2018).  Alates 2018. aasta 1. märtsist kuni tänaseni on Leevi rahvamaja juhatajaks Anu Luiga. Lisaks juhatajale töötab Leevi rahvamajas alates 2005. aasta veebruarist Leevi rahvamaja perenaine Eda Volkov.

 

 

 

Teksti koostas Meriliin Vahesaar

                                       Leevi rahvamaja juhataja Anu Luiga kokkuvõtte põhjal