Kalender

KÕIK SÜNDMUSED

EKRAAN

 

Haridusvõrgu ümberkorraldused

Uudised ja teated

Lühikokkuvõte Põlva ja Räpina valdade üldplaneeringute tiheasustusalade alusuuringust

 

Põlva ja Räpina vallad tellisid ühiselt üldplaneeringu koostamiseks uuringu, mille ülesandeks oli täpsustada maakonnaplaneeringus määratud keskuste võrku ja asustust suunavaid tingimusi olukorras, kus mõlema valla elanike arv väheneb.

Uuring koostati Rahandusministeeriumi toetuse abil ning selle koostas Eesti Planeerijate Ühing

Räpina valla rahvaarv on langenud 7,5% võrra, linnas on langus kiirem: Räpina linnas 8,8% ja ülejäänud vallas 6,8%. Rahvaarv langeb rohkem negatiivse loomuliku iibe tõttu. Räpina linnas on rändel veidi suurem roll, kuid Räpina osatähtsus kogu valla elanikest on väiksem ja seetõttu kokku mõjutab ränne veidi vähem rahvaarvu langust. Aastatel 2015-2019 kaotas Räpina vald väljarändes 196 elanikku, negatiivse loomuliku iibe tõttu aga 277 inimest. Räpina vald on poole väiksem Põlva vallast, kuid elanikkonnas on rohkem vanemaealisi, mille tõttu on surmasid ainult kolmandiku võrra vähem Põlva vallas. Siserändest võidab peamiselt maaline piirkond, mitte linn. Uuringu koostamisse kaasati rahvastikuanalüütik Alis Tammur, kes hindas rahvastikuprotsesse ja üldiste trendide mõju vallale.

Rahvastiku muutused tingisid vajaduse analüüsida kehtivates planeeringutes määratud tiheasustusalade ajakohasust ja jätkusuutlikkust, sest valdavalt on tiheasustusalad määratud eeldusel, et toimub pidev rahvastiku kasv. Tiheasustusala mõiste on õiguslikult defineerimata, aga ometi kasutatakse seda väga paljudes õigusaktides. Uuringu koostamises osalesid ka advokaadibüroo Rask juristid ning nende analüüsi tulemusel selgus, et tiheasustusala või kompaktse hoonestusega ala mõistet kasutatakse 23-s õigusaktis, elanike tegelikku  asustustihedust või asustusüksuse liigi järgset määrangut veel lisaks 14-s. Juristid koostasid mõjuanalüüsi maa-alade tiheasustusalaks määramisele ning sellest selgus, et tiheasustusaladega kaasneb omavalitsusele halduskoormuse tõus, samuti mõjutab see omavalitsuse eelarvet.

Uuringu raames intervjueeriti mõlema valla ametnikke ja lisaks rahvastiku andmetele vaadeldi elamutele antud projekteerimistingimuste ja ehituslubade statistikat. Uuringu lõpparuandes antakse kriteeriumid tiheasustusalade määramiseks üldplaneeringutes ning tehakse ettepanekud Põlva ja Räpina valdades tiheasustusalade määramiseks.

 

Uuringuga saate tutvuda http://www.rapina.ee/uldplaneering

 

Miia Kasearu,
Räpina valla planeeringute ja maakorralduse spetsialist