Räpina Vallavalitsus võib riigieelarvest eraldatavate vahenditega raske ja sügava puudega lapsele või tema perekonnale korraldada järgmiseid teenuseid:

1) lapsehoiuteenus;

2) intervallhoiuteenus;

3) isikliku abistaja teenus;

4) tugiisiku teenus;

5) kodu kohandamise teenus, mis on vajalik lapse erivajaduse tõttu;

6) sotsiaaltranspordi osutamise teenus haridus-, rehabilitatsiooni- või     tervishoiuasutusse;

7) lapse ja tema perekonna nõustamise teenus;

8) lapse rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas soovitatud teenused ja teraapiad;

9) abivahendite soetamine või rentimine;

10) koolivaheajal lapse vaba aja sisustamine;

11) muud teenused, mis parandavad ja toetavad raske ja sügava puudega laste arengut, nende perede toimetulekut ning mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või lapse puudest tulenevaid lisavajadusi.

Rahaliste vahendite taotlemiseks esitab raske või sügava puudega lapse seaduslik esindaja avalduse vallavalitsusele koos järgmiste dokumentidega:

1) lapse rehabilitatsiooniplaan;

2) arstliku ekspertiisi komisjoni otsus lapsele puude tuvastamise kohta;

3) kuludokumendid teenuse kohta.

Lastekaitsespetsialist selgitab välja raske ja sügava puudega lapse abivajaduse esitatud taotluse, dokumentide, vestluse, hindamismetoodika, teiste lapsele osutatavate teenuste mahu, puudega lapse abivajaduse ja muude toetuse määramiseks vajalike andmete põhjal. Vajadusel võib lastekaitsespetsialist kaasata teisi erialaspetsialiste, samuti võib teenuse täpsustamiseks kaasata ka teenuse osutajaid.

Taotluse vaatab läbi ja selle rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus sotsiaalhoolekandelise abi vajaduse hindamise komisjoni ettepaneku alusel.

Vallavalitsus rahastab raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenust ja muid toetavaid sotsiaalteenuseid üldjuhul ühele lapsele määratud piirsumma ulatuses. Rahalisi vahendeid/teenuseid on võimalik kasutada kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil sihtrühma kuuluv laps saab 18-aastaseks. Teenuse eest tasutakse teenuse osutajale arve alusel.

Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/402062017007

 

Sotsiaalkindlustusameti kaudu pakutakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega kuni 17-aastastele lastele (kaasa arvatud) lapsehoiu-, tugiisiku- ja toetava teenusena transporditeenust.

Teenuste taotlemine algab kohalikust omavalitsusest, see tähendab, et lapse seaduslik esindaja peab kõigepealt pöörduma elukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse. Kohalikus omavalitsuses hinnatakse ära lapse abivajadus ning koostatakse juhtumiplaan.

Lapsehoiuteenus

Lapsehoiuteenus on mõeldud raske ja sügava puudega lastele, kes vajavad ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet. Lapsehoiuteenus on lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav teenus, mille osutamise ajal tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.

Teenust osutatakse kas lapse kodus, hoidja kodus või hoiukodus (asutuses).

Lapsehoiuteenust on võimalik saada eeldusel, et

• lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (v.a lapse perekonnas hooldamine)

• laps ei viibi samal ajal õppetööl haridusasutuses, vaid on kas koolieelsel või koduõppel.

Lapsehoiuteenust on võimalik kasutada nii ööpäevase kui ka päevase teenusena. Samuti saab teenust kasutada tundide arvestuses.

Lapse hooldamine võib tähendada lapse söötmist, pesemist, sondi puhastamist või mähkmete vahetamist. Hooldustoimingud sõltuvad lapse vanusest ja oskustest. Lapse arendamise tase - temaga rääkimine, lugemine, mängimine – sõltub konkreetsest teenusepakkujast ja lapsehoidjast.

Intrevallhoiuteenus

Intrevallhoiuteenuse eesmärk on toetada raske või sügava puudega laste perekondade toimetulekut parima võimaliku elukvaliteedi tagamisel, andes vanematele võimaluse ajutiseks puhkuseks või erijuhtudeks kodust eemalviibimiseks. Teenuse osutamisel tagatakse lapsele tema eale ja seisundile vastav hooldamine, toitlustamine, kasvatamine ja arendamine, meditsiinilise abi korraldamine.

Tugiisikuteenus

Tugiisikuteenuse eesmärk on puudega lapse abistamine ja juhendamine õpi- ja arendusprotsessis osalemisel, millega laps erivajadusest tulenevalt ise toime ei tule. Oluline on lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.

Lapse tugiisik abistab teda arendavate tegevuste läbiviimisel, õpetab ja julgustab igapäevaelus toime tulema. Vajaduse korral on tugiisik lapsele täiskasvanud saatjaks, abistab ja motiveerib õppimisel, aitab suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu.

Tugiisik õpetab last enda eest hoolitsema, vajadusel abistab riietumisel, söömisel, hügieenitoimingute sooritamisel ja mängu- ja õppepaiga korrastamisel. Tugiisik abistab vajadusel last liikumisel, üritustel osalemisel jms. Vanemate laste puhul võib tugiisik abistada asjaajamisel, olla emotsionaalse toe pakkuja, kogemuste või teabe vahendaja, igapäevatööde õpetaja jne.

Tugiisik on isik, kes on varem lastega töötanud ning kes on omandanud tugiisiku tööks vastavad teadmised ja oskused.

Tugiisiku teenust on võimalik lapsel saada päevasel ajal kas kodus, hoius, haridusasutuses ja tervise- või rehabilitatsiooniteenusel käimisel, et lapsevanem saaks kas õppida, töötada või tööd otsida.

Teenust korraldatakse igale lapsele individuaalselt ning tugiisiku täpsed tööülesanded pannakse kirja temaga sõlmitavasse lepingusse.

Transporditeenus

Transporditeenust osutatakse lapsele, et ta saaks osaleda hoiu- või tugiisikuteenusel.

Transpordivahend peab tagama lapse turvalise transportimise lapse erivajadustest lähtuvalt. Vajadusel peab olema võimalus kasutada spetsiaalset invatransporti. Transporditeenuse osutaja peab abistama last transpordivahendisse ning tagama kogu sõidu vältel lapse ohutuse.

Transporditeenust saab taotleda üksnes koos teiste tugiteenustega, sest teenust ei osutata eraldiseisvana haridusasutuses, rehabilitatsiooniasutuses, terviseasutuses jne käimiseks, vaid üksnes juhtudel, kui laps on vaja edasi-tagasi transportida lapsehoiu- või tugiisikuteenusele.

Kuidas teenuseid taotleda

Lapsevanemal tuleb leida sobiv teenusepakkuja ning temaga teenuse pakkumise tingimused, sh periood ja hind, kokku leppida.

Teenuste saamiseks tuleb lapsevanemal täita avaldus sotsiaalkindlustusametile.

Avalduse saab esitada:

• e-posti teel ja digitaalselt allkirjastatult elukohajärgsele piirkondlikule koordinaatorile

• saata postiga koordinaatori töökoha aadressile. Piirkondlike koordinaatorite kontaktandmed leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt

• sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses.

Lapse teenusele suunamise kohta teeb piirkondlik koordinaator otsuse 30 kalendripäeva jooksul ja edastab selle nii lapsevanemale kui ka valitud teenusepakkujale.

Allikas: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/lastekaitse/puudega-laste-tugiteenused

https://www.eesti.ee/et/puudega-inimesed/puudega-lapsed/puudega-lapse-tugiteenused/

Kadri Melts-Sau,

Räpina valla lastekaitsespetsialist