Kolmapäeval, 24. veebruaril tähistasime Eesti Vabariigi 103. aastapäeva. Seekord algas meie riigi sünnipäev pisut teisiti kui eelnevatel aastatel. Kõigil inimestel oli võimalus kuulata Räpina linna keskväljakul asuval ekraanil vallajuhtide ja koguduste esindajate sõnavõtte ning vaadata pildiseeriat valla ajaloolistest ja tänapäevastest fotodest ning Toomas Mastiku lühifilmi talvisest Räpinast. Loomulikult toimus pidupäevale kohaselt ka kontsert, millest oli samuti võimalik osa saada keskväljakul asuva ekraani kaudu. Laule esitasid Räpina Muusikakooli solistid Tairi Tolmik, Arhanna Sandra Arbma, Minna Emilia Vürst ja Otto Valter Vürst. Videosalvestust koos sõnavõttude, pildigalerii ja lauludega sai kuulata ja vaadata kuni õhtul kell 18.

24. veebruari ennelõunal toimus EELK Räpina Miikaeli kirikus traditsiooniline jumalateenistus, peale mida suunduti üheskoos Räpina Ausamba parki. Mälestushetkest oli osa saama kogunenud märkimisväärne hulk inimesi ning mitmeid organisatsioone, sealhulgas Kaitseliidu Põlva maleva liikmed, noorkotkad, Põlva ringkonna naiskodukaitsjad ja kodutütred. Peale pärgade ja küünalde Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile asetamist pidasid päevakohase kõne EELK Räpina Miikaeli koguduse õpetaja Urmas Nagel, Kaitseliidu Põlva maleva pealik Kaido Kivilo, Räpina vallavolikogu esimees Teet Helm, Räpina vallavanem Enel Liin ja vallavolikogu aseesimees Tiit Kala. Pärast sõnavõtte esines Marika Aruküla juhendamisel Räpina Ühisgümnaasiumi poistekoor, kes laulsid aastapäevale kohaseid laule ning rõõmustasid oma etteastega kohalviibijaid.

Järgnevalt kõlama jäänud katkend Räpina vallavanem Enel Liini vabariigi aastapäeva kõnest:

„Selle ja möödunud aasta sündmused on pannud mind mõtlema meie riigile, rahule või sõjale hoopis teistmoodi. /…/

Kogu maailma riikide vabaduse on viinud eelkõige vaenlase alahindamine ja enese ülehindamine. /…/

Rahvusriike on loodud oma rahvast ja nende kaudu oma tegevusi mobiliseerides. Alati on olnud suur osa ka situatsioonitunnetusel ja selleks peavadki meil olem haritud ja väärikalt käituvad juhid.

Mina olen viimasetel aastatel tundnud puudust targast ja väärikast poliitikast.

Populistliku poliitika probleem on see, et ta tegelikult ei aita neid inimesi, kelle poole ta pöördub. Vastupidi, vaesus sünnitab vaesust ja rumalus kinnistab rumaluse.

Selline poliitika annab emotsionaalse rahulduse, kaasatuse tunde, aga tüürib ühiskonda demokraatiast eemaldumise poole.

Kuid just demokraatiat oleme harjunud seostama targa valitsemisega – majanduslik mõtlemine, kaasamine, kultuuriväärtused jne.

Millest tuleb see, et meie ühiskonnas on palju inimesi, kes tunnevad, et on millestki ilma jäänud ja neid õigusi on vaja hakata nõudma? Miks meie poliitilisele väljale on tulnud mängijad, kes probleeme loovad, koondavad, orkestreerivad?

Meie poliitiline keel on olnud tasakaalukas ja palju aastaid oleme rääkinud nagu läbi sordiini, mis on viinud murede lahendamata jätmisele. Suurt demokraatia laienemist ju toimunud pole ja mängus lastakse ikka ennast ära kasutada. Võitjad on hoopis teised.

Mina arvan, et me peaksime kõik ilma üleskutseteta ja ilma eeskõnelejateta mõtlema, mis minul puudu on ja mis mina ise saan ära teha? Ja üksteist kuulama ja kuulma peaksime õppima.

Tegelikult tahan veel öelda ka seda, et oleme alahinnanud ka selle aasta vaenlast – viirust. Me pole suutnud mobiliseerida oma rahvast selles võitluses ja pole igaüks suutnud mõelda ennast probleemi lahendajaks.

Kuid nii lihtne see ongi! Hoidume kontaktidest, teeme seda iseenda ja oma riigi heaks!

Ilusat vabariigi aastapäeva!"

Fotosid Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest Räpina ausamba pargis saab vaadata Räpina valla meediagaleriist.

Meriliin Vahesaar,
Räpina Rahvalehe toimetaja