Kalender

KÕIK SÜNDMUSED

Uudised ja teated

EELK peapiiskop Urmas Viilma külastas Räpina valda

27. oktoobril külastas Räpina valda EELK peapiiskop Urmas Viilma. Koos kohaliku pastori Urmas Nageliga kohtuti ka Räpina vallavanem Enel Liiniga tema kabinetis.

Peapiiskop teeb visiite kõigisse praostkondadesse, mida on kokku 12. Visiitidega alustas ta 2016. aastal ja Räpina kirikuõpetaja Urmas Nagel on juba 52. vaimulik, keda piiskop külastab. Eesmärk on pühendada üks päev ühele kindlale piirkonnale ja vaimulikule. Nii külastab peapiiskop vaimulikku alati argipäeval, ilma pikalt ette teatamata, et tema visiidid ei oleks seotud ainult pidupäevadega. Nii pühendavad piiskop ja vaimulik teineteisele oma aega ja vestlevad olulistel teemadel: „Tehnilised andmed ja koguduse tegevuse kirjeldus on meil keskuses olemas, aga tunnetuse pool jääb puudu - kes on need inimesed nende aruannete taga, seda saab tajuda nende visiitide käigus. Ei saa öelda, et linnas on kogudus tugevam kui maal. Räpina kogudus on tugevam kui nii mõnigi Tallinna kogudus. Liikmete arv pole koguduse tugevuse näitaja. Räpina kogudus on erakordne selle poolest, et tal on oma hooldekodu, see on erandlik, ühtegi teist kogudust pole meil, kellel oleks hooldekodu. On küll kogudusi, kellel on koolid või lastehoiud, see teeb need kogudused väga eripalgeliseks. Ja tahame või ei taha, koguduse näo teeb siiski kohalik vaimulik. Tegevuse mõju piirkonnas võib olla väga tugev ja see sõltub sellest, kui avatud on vaimulik ja Räpina on selles eeskujulik," selgitas Viilma.

Vallavanema küsimuse peale, mis tunne on niisugust ametit pidada, jääb peapiiskop hetkeks mõtlikuks ja sõnab: „See on väga mitme tahuga. Meenub klassikokkutulek, küsis samasuguse küsimuse klassivend, kui olin äsja valitud peapiiskopiks ja ta ütles, et olümpiavõitjaid on ka Eestis rohkem kui peapiiskoppe. Sellele ametile pole võimalik pürgida ega karjääri teha, keegi peab märkama ja esitama.  Pensionile jäädes lähen hea meelega kalmistuvahiks, kuidas iganes saan olla hea Jumala tööriist. Ka peapiiskopi ametis olen Jumala tööriist. Selle ametiga käib paratamatult kaasas sära ja kuulsus, paljud saatkondade ja presidendivisiidid jne kuid see muutub lõpuks rutiiniks ja see ongi ka üks põhjus, miks ma põgenen vahest siia maapiirkondadesse. Tahan näha koguduse elu lähedalt väikestes kohtades, esindusisikuks olemine on mõnikord päris väsitav. Piiskop on kui köieltantsija. Nagu presidentki – ta peab olema kogu aeg KÕIGI president nii nagu koguduse õpetaja peab olema kõigi õpetaja.

Vallavanemaga räägitakse ka valla ja Kiriku koostööst ning kumbki pool leiab, et see on hea olnud. „Urmas on minu jaoks esimene selline kirikuõpetaja, kelle sõna ja hääl paneb kohe kuulama," lisab muuhulgas Enel Liin. Peapiiskop seletab, et Luteri Kiriku taust on olla rahvakirik, ajalooliselt see tähendas, et enamus rahvast kuulus Luteri Kirikusse. Tänapäeval tähendab rahvakirik seda, et tegeletakse kogu oma kihelkonna inimestega, ka nendega, kes pole ristitud. „Tajun vastutust, et Luteri Kirik on vastutav kogu rahva eest. Luteri Kirik otsib koostööd, et olla võrdne partner näiteks omavalitsusega. Meil on hea meel, et riik ja KOV seda samuti tajuvad. Riik ja Kirik teenib täpselt seda sama rahast, oleme üks pere. Luteri Kirik pole ainult üks usuline ühendus vaid see kannab Eestis selget kultuurilist vastutust, ta on osa meie kultuurist. Peame seisma eesti kultuuri ja keele jätkumise eest," leiab peapiiskop Urmas Viilma.

Tekst ja foto:

Vaike Tammes

Avalike suhete spetsialist