Täna, 20. oktoobril, täitub Räpina loomeinimesel Aapo Ilvesel 50. eluaastat. Aapo Ilves on eesti luuletaja, prosaist, näite- ja ajakirjanik, kunstnik, tõlkija ja muusik. Ta kirjutab tekste eesti, võru ja setu keeles ning on andnud välja mitmeid luule- ja proosakogusid, kirjutanud näidendeid, illustreerinud raamatuid ning loonud laulutekste. Näiteks on Aapo Ilves kirjutanud sõnad kahele Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel esindanud laulule: "Tii" (esitaja 2004. aastal ansambel Neiokõsõ) ja "Kuula" (esitaja 2012. aastal Ott Lepland). 2009. aastal kinkis Aapo Ilves kodulinnale uue tunnuslaulu pealkirjaga „Laul Räpinast". Ta on kirjutanud kodukohaainelisi teoseid nagu näiteks näidenditriloogia „Ööpik Võhandu kaldalt", „Wõõbsu palas!" ja „Sillapää Ossi kroonika". Peale selle on Aapo kirjutanud ka libretosid nii Estoniale kui Vanemuisele. Aapo Ilves on Fonogrammitootjate Liidu liige.

Aapo on loomeinimene, kes on pälvinud vähemalt 17 erinevat tunnustust sh nt 2004. aastal tunnustus „Põlvamaa turismi sõber" („Räpina triloogia"). Lisaks on ta olnud Räpina valla „Märka ja tunnusta" laureaat 2005. ja 2012. aastal. Maakondlikul tasandil on Aapo Ilvesele 2011. aastal omistatud Põlvamaa teenetemärk ning 2014. aastal on ta pärjatud Põlvamaa Kultuuripärli tiitliga. 

Juubilari auks korraldas Tartu Noorte Autorite Koondis konverentsi „Ilves Võhandu kaldalt". Konverentsi alguses anti sõna Räpina valla vallavanem Enel Liinile ja volikogu esimehele Teet Helmile. Nad õnnitlesid ja tunnustasid juubilari ning kumbki meenutas oma kokkupuuteid juubilariga.

Jaak Urmet oli konverentsi esimene ettekandja. Ta tegi kena sissejuhatuse Ilvese loomingusse, pealkirjastades oma ettekande: „Aapo Ilves. Elu- ja loominguloolisi märkmeid". Saime teada, et Kunstnike Liidu esimees ja pallaslane Boris Lukats ise on Aapot kunstis välja õpetanud, see kajastub ka Aapo kunstis. Mis puutub luulesse, siis Urmeti arvates võib sellest leida teatavat isikukultust ning tõi erinevaid näiteid, mille hulgas ka Aapo Ilvese anagramm-luuletus. Tema luules on valdav taktimõõt daktül. Ka sõpruskonnal on Aapo luules oluline koht. Veidi on Ilvese sulest ilmunud ka lühiproosat, mis on tihti lühike ja fragmentaalne, absurdihõnguline.

Üks tekstiliik tema loomingus on ka näidendid. Nendest räägib konverentsi lõpu poole Veiko Märka. Näidendid annavad aimdust, et kodulugu ja kodukoha ajalugu on juubilarile oluline.

Aapo hea sõber Jaan Pehk, kes tihti juubilaride luules figureerinud on, pakkus koos Vaiko Eplikuga kitarri saatel muusikalisi ja sõnalisi meenutusi ning seejärel sai sõna kunstnik Albert Gulk, kes rääkis Aapo Ilvese kunstist ja maalilaagrist Räpinas. Kunsti poole pealt saame teada, et Aapo on teinud kunstnikuna ka mõned isikunäitused, peamiselt graafika, sagedaste elementidena tulevad esile nn ugri-mugri värk, mandala-laadsed teosed. Kunstiloomingu analüüsi asemel pidas kunstnik vajalikuks meenutada Aapoga peetud pidusid, millega käis alati kaasas šõu ja möll. Meenutati üheskoos Aapo ja teiste sõpradega aset leidnud naljakaid juhtumisi.

Võrukeelne ettekanne Tiia Allaselt  "Mis ellläi om võrokiilne Ilves ehk tähelepandmisi Aapo võrokiilsest loomingust" oli põhjalik slaididega esitlus. Pärast lõunapausi sai kuulata järgmisi etteasteid: Kauksi Ülle: "Ilves teiste ööbikute seas", Olavi Ruitlane: "Aapo Ilves, füüsilisest ja vaimsest isikust ettevõtja", Jan Rahman: "Hitikivinõid" ning lõpetuseks Veiko Märka ettekanne: "Juured kodumullas" (Ilvese kodukohaainelisest näidenditriloogiast "Ööpik Võhandu kaldalt", "Wõõbsu palas!" ja "Sillapää Ossi kroonika").

Tänast päeva jääb lõpetama Räpina Valla Kultuurikeskuses õhtul kl 18.30 etenduse "Ööpik Võhandu kaldalt" videosalvestus suurel ekraanil.

Vaike Tammes
avalike suhete spetsialist

Foto: Andrus Karpson