Uudised ja teated

Erivajadusega lapse vanema erakorraline toetus

Miks ja kellele on erivajadusega lapse vanema toetus vajalik? 

Erivajadusega lapse vanema toetuse eesmärk on tagada asendussissetulek vanemale, kes peab tulenevalt eriolukorrast erivajadusega lapse kasvatamise tõttu olema ajutiselt töölt eemal. Erivajadusega laste vanemate sissetuleku kaotuse osaline kompenseerimine on õigustatud tulenevalt haridusasutuste sulgemisest ja vajadusest tagada erivajadustega laste igapäevane kodune järelevalve, tugi õppimisel ja isikuhooldustoimingute teostamine. Samuti on mõnedel erivajadusega lastel nõrgenenud immuunsus, mis asetab nad COVID-19 riskirühma. Seetõttu on mõistetav ja soovitatav, et olukorras, kus kodutöö jm lahendused pole võimalikud, jäävad vanemad ajutiselt töölt eemale ning neile tagatakse riigi toetus. 

 

Kellel on õigus toetusele? 

Erivajadusega lapse vanema toetusele on õigus vanemal, lapsendajal, vanema abikaasal, füüsilisest isikust eestkostjal või sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses hoolduspere vanemal (edaspidi vanem), kes kasvatab keskmise puudega ja immuunpuudulikkusega, raske või sügava puudega või teatud haridusliku erivajadusega last.  

Toetuse saamise eelduseks on tasustamata puhkusel viibimine või võlaõigusliku lepingu täitmise peatamine, mis tähendab, et töötaja ja tööandja peavad puhkusele jäämises või lepingu pooled peavad töötamise peatamises kokkuleppele jõudma ning see tuleb töö- või käsundiandjal fikseerida töötamise registris. Toetuse saamiseks on oluline, et vanem taotleks tööandjalt (võlaõigusliku lepingu puhul tööd võimaldavalt isikult) kande tegemist töötamise registrisse. 

Toetusele ei ole õigust vanemal, kes last faktiliselt ei kasvata, ning seega puudub ka vajadus töölt eemale jäämiseks ja asendussissetuleku saamiseks. Sellisteks olukordadeks on nt lapse paigutamine kinnise lasteasutuse teenusele, kinnipidamisasutusse (s.o laps on kas kinnipeetav, arestialune või vahistatu) või asendushooldusteenusele. Samuti olukorrad, kus vanemalt on lapse isikuhooldusõigus ära võetud või piiratud, kui vanem viibib aja- või asendusteenistuses, kinnipidamisasutuses või on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks või teadmata kadunuks. Samuti ei ole toetusele õigust vanemal, kellel on selle lapse ees elatisvõlgnevus, samuti kui vanem juba saab mõnd eriolukorra tõttu kehtestatud rahalise toetamise meedet või teist asendussissetulekut (nt vanemahüvitist või ajutise töövõimetuse hüvitist). 

 

Kui suur on toetus? 

Toetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 70% vanema eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Toetuse puhul ei rakendu toetusele tulu- ega sotsiaalmaksukohustus. Toetuse arvutuskäik on järgmine: arvestusperioodiks on eelmise kalendriaasta brutotulu, mis jagatakse arvuga 365, mille tulemusena leitakse isiku sissetuleku nn päevamäär. Leitud päevamäärast arvutatakse 70% ehk isiku sissetuleku päevamäär korrutatakse 0,7-ga. Seejärel korrutatakse saadud päevamäär vastavalt päevade arvuga, mille eest on isikul ühes kuus õigus toetust saada. 

Näiteks oli isiku eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu 13 149 eurot (bruto). Järelikult oli isiku sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmine tulu 36,02 eurot (13 149 /365). 70% isiku keskmisest kalendripäeva tulust on seega 25,22 eurot (36 x 0,7). Isikul tekkis toetusele õigus näiteks 1. aprillil 2020.a ja ta on tasustamata puhkusel terve kuu Järelikult on aprillikuu toetuse suurus netosummas 757 eurot (25,22 eurot x 30 päeva=756,6). 

Toetuse alammäär on 18 eurot ühe kalendripäeva kohta, tehes toetuse ühe kuu miinimumsummaks 540 eurot (neto) kui ühes kalendrikuus on 30 päeva. Toetuse ülempiir on 35 eurot ühe kalendripäeva kohta, tehes toetuse ühe kuu maksimumsummaks 1050 eurot (neto) kui kuus on 30 päeva. 

Kui vanem ei saanud eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või ühe kalendripäeva eest arvutatud keskmine tulu on väiksem kui toetuse alammäär, makstakse toetust alammääras. Järelikult kui vanema eelmise kalendriaasta keskmine sotsiaalmaksuga maksusatud kalendripäeva tulu oli näiteks 10 eurot, arvutatakse ja määratakse isikule toetus vastavalt toetuse alammäärale, mis on 18 eurot kalendripäevas. 

 

Mis ajast arvates, mis ajani ja millal toetust makstakse? 

Toetus määratakse toetus iga kalendrikuu kohta ühekordse maksena alates vanema tasustamata puhkusele minemisest või võlaõigusliku lepingu täitmisest peatamisest arvates. Oluline on, et palgata puhkuse ja võlaõigusliku lepingu täitmise peatamise alguskuupäev  langeb eriolukorra kehtimise ajale. Sotsiaalkindlustusamet lähtub töötamise registrisse kantud andmetest. Toetus makstakse kuni eriolukorra lõppemise kuupäevani, kuid mitte kauemaks kui 31. maini 2020. a. 

Näiteks jäi vanem tasustamata puhkusele või võlaõigusliku lepingu täitmine peatus 15. märtsil 2020. a, määratakse toetus märtsikuu eest ühekordse maksena vastavalt perioodile 15. märts kuni 31. märts 2020. Kui vanem oli palgata puhkusel või tema võlaõigusliku lepingu täitmine oli peatunud ka terve aprillikuu, siis määratakse aprillikuu toetus alates 1. aprillist 30. aprillini. 

Reeglina makstakse toetus välja iga eelneva kuu eest järgneva kuu 10. kuupäevaks, kuid vanem vastab kõikidele toetuse saamise tingimustele ning on toetuse saamiseks kinnituse või teavituse esitanud pärast seitsmendat kuupäeva, siis teostab Sotsiaalkindlustusamet makse hiljemalt viie tööpäeva jooksul. 

 

Kes on erivajadusega laps? 

Erivajadusega laps käesoleva toetuse tähenduses on laps, kes vajab igapäevast kodust järelevalvet, tuge õppimisel ja isikuhooldustoimingute teostamisel. Vanemale, kellel tekib õigus toetusele mitme lapse eest, makstakse toetust ühe lapse eest. 

 

Erivajadusega laps on: 

  • alla 18-aastane laps, kellel on raske või sügav puue. Tegemist on sihtgrupiga, kelle abivajadus on varasemalt puude raskusastme tuvastamisega tuvastatud ning kes vajavad oma anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu igapäevast kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet; 

  • alla 18-aastane laps, kellel on keskmine puue ning üks järgnevatest diagnoosidest: 

*  insuliinisõltuv suhkurtõbi;    

  • *  astma;         

  • *  lümfoidne leukeemia e lümfoidleukeemia;   

  • *  peaaju pahaloomuline kasvaja;         

  • *  silma ja silmamanuste pahaloomuline kasvaja;        

  • *  muu sidekoe ja pehmete kudede pahaloomuline kasvaja;    

  • *  muude haigusseisunditena avalduv HIV-tõbi;            

  • *  neeru (v.a neeruvaagna) pahaloomuline kasvaja;     

  • *  perifeersete närvide ja autonoomse närvisüsteemi pahaloomuline kasvaja; 

  • *  müeloidne leukeemia e müeloidleukeemia;               

  • *  lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede muud ning täpsustamata pahaloomulised kasvajad; 

  • *  maksa ja maksasiseste sapijuhade pahaloomuline kasvaja; 

  • *  seljaaju, kraniaalnärvide ja kesknärvisüsteemi muude osade pahaloomuline kasvaja; 

  • *  hingamiselundite ja rindkeresiseste elundite muude ning ebaselgete paikmete; pahaloomuline kasvaja; 

  • *  jäsemete luude ja liigesekõhre pahaloomuline kasvaja;         

  • *  difuusne mitte-Hodgkini tüüpi lümfoom; 

  • *  kõri pahaloomuline kasvaja; 

  •   muude ja täpsustamata paikmete luude ning liigesekõhre pahaloomuline kasvaja;   

  • *  munasarja pahaloomuline kasvaja; 

  • *  neeruvaagna pahaloomuline kasvaja; 

  • *  muude ja täpsustamata kuseelundite pahaloomuline kasvaja;           

  • *  kilpnäärme pahaloomuline kasvaja; 

  •   muude ja ebaselgete paikmete pahaloomuline kasvaja         

  •   Hodgkini tõbi; 

  • *  muud ja täpsustamata mitte-Hodgkini tüüpi lümfoomid;      

  • *  monotsüütne leukeemia e monotsüütleukeemia;    

  • *  täpsustatud rakutüüpi muud leukeemiad. 

 

  • alla 18-aastane haridusliku erivajadusega laps, kellele rakendatakse erituge (hariduslik erivajadus tuvastatud); 

  • alla 16-aastane haridusliku erivajadusega laps, kellele rakendatakse tõhustatud tuge (hariduslik erivajadus tuvastatud) ja kellel vähemalt üks nimetatud seisund: 

  • *  raske, krooniline või püsiv psüühikahäire; 

  • *  tundeelu- ja käitumishäire; 

  • *  sõltuvushäire; 

  • *  aktiivsus- ja tähelepanuhäire; 

  • *  püsiv õpiraskus; 

  • *  intellektipuue;  liitpuue. 

  •  

Vanemal, kes leiab, et tema laps vajab igapäevast kodust järelevalvet, tuge õppimisel ja isikuhooldustoimingute teostamisel, mis ei võimalda vanemal tulenevalt eriolukorrast tööl käia, on õigus pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole. 

 

Kuidas toetust taotleda? 

Alates 9. aprillist 2020 teavitab Sotsiaalkindlustusamet erivajadusega lapse vanemaid toetuse saamise õiguse tekkimisest. Sotsiaalkindlustusamet edastab toetusele õiguse tekkimise kohta teate erivajadusega laste vanemate e-posti aadressidele, elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu või muul viisil, nt võtab telefoniteel ühendust vanemaga, kelle e-posti aadressi Sotsiaalkindlustusametil ei ole. Teavitus saadetakse mõlemale õigustatud vanemale ning vanemad peavad toetuse saajas kokku leppima. Vanem peab toetuse saamiseks Sotsiaalkindlustusametit kirjalikult teavitama või kinnitama toetuse saamise Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses, tähendades, et eraldi avaldust toetuse saamiseks ei ole vaja vanemal esitada. 

 

Sotsiaalkindlustusamet