Räpina on kaunis ja põneva ajalooga vald Võhandu jõe alamjooksul mitmete maanteede  ja veetee ristumiskohal. Siin põimuvad minevik ja tänapäev. Räpina pole koos ümbritsevate küladega ainult Kagu-Eesti olulisimaid metsa-, puidu- ja paberitööstuse keskusi, vaid ka silmapaistev kultuuri- ja hariduskeskus. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi 2002. aastal ühinesid linn ja vald Räpina vallaks, Räpinast sai vallasisene linn. Aastal kandis Räpina Eesti metsapealinna väärikat nimetust.

Räpinal on läbi aegade olnud oluline tähendus Eesti majanduselus. Siit viisid maa- ja veeteed Pihkva- ja Novgorodimaale, siinmail said kokku kolme kubermangu – Peterburi, Pihkva ja Liivimaa – piirid. Põhjasõja ajal oli Räpina mõnda aega vanausuliste varjupaigaks.

1734. aastal rajatud Räpina paberiveskist arenes manufaktuur, seejärel vabrik. Räpina Paberivabrik on Eesti vanim tegutsev tööstusettevõte ja üks vanemaid töötavaid paberivabrikuid kogu Euroopas. Siin on valmistatud rahapaberit nii Vene keisririigile kui Eesti Vabariigile.