20. sajandi teise aastakümne lõpp tõi eestlastele võimaluse teoks teha unistus oma riigist ja kohustuse seda kaitsta. Kes teised, kui pikast ilmasõjast naasnud soldatid ja ohvitserid, äsja koolipingist tulnud või lausa koolipoisid ja nende õpetajad, linna- ja maamehed hakkasid kaitseliitu ning rahvaväkke koonduma. Räpina, see Peipsi- ja piiriäärne kihelkond oli esimesi, kus tuli oma kodusid ja noore riigi iseseisvust kaitsma hakata. Aastatel 1918-1919 vahetus siin võim seitsmel korral, nõudis vaimseid, ainelisi ja inimohvreid. Räpina kihelkonnas püstitati Vabadussõjas langenute ja punase terrori ohvrite mälestuseks ausammas 26. juunil 1927. a. Vabadussõja järel ja ajal oli inimesi, kes pidasid päevikut ning kirjutasid mälestusi. Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumis on kirjalikke ülestähendusi aastatest 1918-1920 mitmetelt Räpina kihelkonna meestelt: Eduard Peedosk, Rudolf Narusk, Hindrik Heering, Voldemar Konsap, Hennu Hirmo, Joosep Sultson. Lisaks neile on Jaan Bundberg'i ja tema poja Ago Ainelo poolt kirjutatu allikaks, milleta 90 aasta taguseid asetleidnust oleks palju vähem teada. Peeter Sibul annetas muuseumile „Veriora valla Kaite Liidu sissetulnud kirjade kogu, algatud 18. novembril 1918", mis oli hoiul tema vanaonu, kapten Jakob Peetri p. Mähar'i kodus.
Ingmar Muusikus (s. 1971) on üks enim tunnustatud fotograafe Eestis. Tema tegevust pressi- ja loodusfoto alal on esile tõstetud paljudel konkurssidel. Enda kohta ütleb ta, et pendeldab Tallinna ja Paide vahet, urbanistliku ja loodusliku keskkonna vahet, üritab erinevatest paikadest endale midagi sobivat, huvitavat ja kasulikku leida. Selline kahepaikse elu, nagu konnal.Ingmar Muusikus töötab juba aastaid Eesti Ekspressis. Kolleeg Madis Jürgen on öelnud, et Ingmar on Eesti parim reportaažifotograaf. Kui võrrelda reportaaži dessandiga vaenlase tagalasse, siis on Ingmar selles dessantrühmas võtmeisisk. Tema on see, kelle käes on nupuga kohver ja sidepidamiskoodid. Ingmar on vastupidav ja enesekriitiline, ta pole pealetükkiv, ta on keskendunud oma ülesandele, ta ei karda selle täitmiseks aega kulutada. Inimeste hindamisel on üks väga hea mõõdupuu. Nimelt see, kas me neid armastame. Kas me hoolime, kas me neist midagi peame. Olgu see või lihtsalt lugupidamine. Selle tunnebki ära soojast tundest südames. Aga niimoodi pildistada, et see ka välja paistaks, oskavad vaid vähesed fotograafid. Näitus „Siin maal" koondab poolsada professionaalset fotojäädvustust eestimaalastele tuttavlikust, kuid ununema kippuvast Eesti maapiirkondade argielust ja pärandmaastikust. Mõjusa visuaalse esitusega piltidel kajastuvad toimetulekuviisid ja inimesed. Näitus on koostatud Eesti Rahva Muuseumis, et tähistada meie riigi juubeliaastat. Nüüd on ka räpinlastel võimalus kohapeal sellest kuni aasta lõpuni osa saada.
Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum
"WABARIIGIST VABARIIKI" Raamatu tutvustus
Kolmapäev, 10 September 2008 08:48
"WABARIIGIST VABARIIKI" Raamatu tutvustus 24. märts 2007.a.
Pilte sündmusest avastades Nikolai Pätsi
Kolmapäev, 03 September 2008 13:21
Avastades Nikolai Pätsi
Neljapäev, 26 Juuni 2008 09:32
12. juulil 2008 on EAÕK Räpina koguduse majas näituse "Avastades Nikolai Pätsi" avamine ja samateemaline seminar.
See mees oli koolmeister, vaimulik, seltsi- ja ühiskonnategelane, poeet ja ajakirjanik, poliitik. 20. sajandi algus on pakkunud heldelt võimalusi eesti rahvusliku ärkamise aastatel sündinud meestele. Nad sarnanesid paljus lõunapoolses Euroopas mitmete sajandite eest, renessansiajastul esilekerkinutega - tegid just seda mida vaja, seal kus tarvis ning siis kui võimalik. Võrumaal Räpinas oli üks sellistest Nikolai Päts.
Tulnud Võrumaale 1904. aastal, jäi ta paariks aastakümneks selle kohaga seotuks. Sellesse aega langes 1905. aasta oma revolutsiooniga, mis andis Vene impeeriumi äärealade rahvastele demokraatlikke vabadusi, muuhulgas õiguse seltse asutada. Esimene maailmasõda ning 1917. aasta revolutsioonid Venemaal tõid võimaluse teoks teha unistuse oma riigist, seejärel kohustuse seda kaitsta ning siis riik üles ehitada. Kõige selle juures oli preester Nikolai Päts.
Lämmijärve poole tõttava Võhandu jõega on kõrvuti kulgemas Apteegi tänav, üks vanemaid Räpinas. Selle tänava ääres asub 18. sajandi keskpaigast alates Püha Sakariase ja Elisabeti kirik, kus aastatel 1904 - 1918 teenis preester isa Nikolai.
Öösel: Muutliku pilvisusega ilm. Enamasti Lääne-Eestis sajab mitmel pool hoovihma, võib äikest olla. Puhub lõuna- ja edelatuul 4-10, saartel puhanguti kuni 14 m/s. Sooja on...
