Sel aastal alustati tööjõukulude toetuse jagamist laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajatele. Uue toetusmeetme töötasid välja Kultuuriministeerium ning laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide esindusorganisatsioonid, et anda vajalikku tuge peotraditsiooni jätkumiseks. Meetme eelarveks planeeriti 2021. aastaks 2,5 miljonit eurot ja erandkorras toimus kaks taotlusvooru. Kuidas laulu- ja tantsupeorahvas on uue toetuse vastu võtnud? Lähemalt kirjutab Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetusmeetme osakonna juhataja Margit Salmar.

 

Selge vajaduse uue palgatoetusmeetme järele tõestas 2019. aastal tellitud uuring, mille järeldustest selgus, et laulu- ja tantsupeo kollektiive ähvardab lähitulevikus juhendajate põud. Üheks põhjuseks peeti juhendajatele makstavat väikest töötasu ja ebapiisavat töötus- ja ravikindlustuskaitset. See omakorda ei motiveeri noori juhendajaid laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkama ega dirigendi või tantsujuhi elukutset valima.

Toetusmeede pakub kollektiivijuhtide tööandjatele riiklikku abi juhendajate töö tasustamisel ja annab võimaluse ka töötasu tõusuks. Ka on kehtestatud miinimum töötasumäär. Palgatoetusmeetmest saavad abi laulu- ja tantsupidudeks ettevalmistavate kollektiivide koorijuhid, rahvatantsurühmade ja rahvamuusikakollektiivi juhendajad, puhkpilli-, sümfoonia- või sümfoniett- ning keelpilliorkestrite juhid.

 

Uus asi vajab harjumist

 

Nagu iga uus asi, vajab ka see toetusmeede veidi aega ja harjumist. Võimalik, et me näeme esimesi häid tulemusi alles paari-kolme aasta pärast, mil taotlejad on toetuse saamiseks uute tingimustega harjunud. Seepärast on enne taotluse kirjutamist mõistlik läbi lugeda määrus, mille alusel üldse saab toetust küsida. Määruste lugemine ei ole paljudele taotlejatele igapäevane tegevus, mistõttu oleme korraldanud infopäevi. Me jätkame seda, et taotleja, kes küsib toetust kord aastas, saaks oma mälu värskendada ning vajadusel ka taotlemisega seotud muudatuste-uuendustega tutvuda.

 

Peamise eksimusena jääb taotlustes silma, et dokumentidega ei ole tutvutud. Näiteks esitati lisadokumendina käsunduslepinguid. Töölepingutes oli sageli kirjas, et kollektiivijuhi tööle asumise aeg on alles saabumas. Määrus aga nõuab, et kollektiivil on töölepingu alusel töötav juhendaja, kellega on sõlmitud leping vähemalt taotletava toetuse perioodiks. Samuti peab lepingus olema märgitud kontakttundide arv ja kontakttunni hind. Sel aastal oli kontakttunni hinnaks 15.50 eurot, kuid sageli oli see madalam. Sellistel puhkudel ei vasta taotlus kahjuks nõuetele ning seda ei menetleta. Tuleb silmas pidada sedagi, et ettevalmistused, esinemised ja lisaproovid ei ole määruse mõistes kontakttunnid ning neid taotlusesse kirjutada ei tohi.

 

Alguses on ikka kahtlusi ja kõhklusi

 

Huvi sel aastal toimunud taotlusvoorude vastu oli ootuspärane. Laulu- ja tantsupeoliikumises osaleb ligikaudu 3000 kollektiivi, kellest paljud tegutsevad mittetulundusühingutena. Mõistame, et dokumentide vastavusse viimine nõuab aega ja eelarve planeerimist. Kui esialgu arvasime, et omavalitsuste kollektiividel läheb lepingute ja miinimumtunnitasu korrastamine libedamalt, siis tegelikult on see olnud komistuskiviks kõigile tööandjatele, olgu selleks KOV või MTÜ. Tasub igal juhul meeles pidada ka seda, et see on palgatoetus, mitte igakuine lisatasu ega ühekordne preemia.  

 

Palju on helistatud ja kirjutatud, kuid erialaliidud on meid ka kohtumistele palunud. Silmast silma on hõlpsam infot vahetada, määrust selgitada ning koos kitsaskohtadele vastuseid leida.

 

Sel aastal toimus erandkorras kaks taotlusvooru. Nende peale esitati kokku 393 taotlust kogusummas 932 363 eurot. Tõsi, taotlusvooru eelarve oli üle 2,5 miljoni euro ning kasutamata jäänud summa läheb riigieelarvesse tagasi. Ettevaatlikkuse peamiseks põhjuseks võib olla kahtlus, et mis saab siis, kui toetus ära kaob. Eriti mures on selle pärast olnud omavalitsuste asutused, sest kardetakse võtta kohustusi, mida toetusmeetme lõppemise puhul täita ei jõuta.

 

Püüame kõiki taotlejaid rahustada sellega, et laulu- ja tantsupeoliikumine on kantud UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Seega ei saa kuidagi juhtuda, et toetusmeede niisama lihtsalt üleöö ära kaoks. See on vastutus ja kohustus, mida riik mõistab ning mille eest valdkond on valmis nähtavasti jõuliselt seisma.

 

Uue aasta taotlusvoor avaneb oktoobris

2022. aasta toetuse taotlemiseks avaneb taotlusvoor kohe, juba 1. oktoobrist, ning jääb avatuks kuni 31. oktoobrini. Eelarve maht jääb selle aastaga samaks ehk 2,5 miljonit eurot.

 

Soovitame taotlejatel küsimuste korral pöörduda enne taotluse kirjutamist taotlusvooru koordinaatori Kersti Sillaotsa (kersti.sillaots@rahvakultuur.ee) poole, et vältida topelttööd taotluse korrastamisel. Nii ei veni taotluste menetlemine pikale ning esitajad saavad toetuse kiiremini kätte.

 

Hea uudis on ka neile, kes soovivad saada informatsiooni nii-öelda otse allikast. Nimelt toimuvad taas infopäevad Zoomi keskkonnas. Esimene infopäev toimub 28. septembril kell 14.00-16.00, järgmised 6. oktoobril kell 12.00-14.00 ning 14. oktoobril kell 10.00-12.00. Tutvustame toetusmeedet ja taotluskeskkonda ning vastame küsimustele. Registreerimine on avatud viis päeva enne igat infopäeva ning toimub Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehele kaudu https://rahvakultuur.ee.

 

 

 

Margit Salmar,
Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetusmeetme osakonna juhataja