Esmaspäeval 13. augustil kogunes Räpina valla volikogu istungiruumi saalitäis mundrikandjaid. Tegemist oli Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri juhtkonna väljasõidunõupidamisega. Taolised nõupidamised toimuvad Lõuna prefektuuris keskeltläbi kaks korda kuus, mille raames külastatakse ka erinevaid kohalikke omavalitsusi (KOV). Nüüd oli järg Räpina käes.

Lõuna prefekt Vallo Koppel ütles, et niisuguste väljasõidunõupidamiste eesmärk on suhelda kohaliku kogukonnaga, tutvuda kohaliku omavalitsuse esindajatega, tutvustada Lõuna prefektuuri esindajaid ning kuulata, millised on KOV-ide ootused PPA-le nii politsei kui ka piirivalve poole pealt. Räpina vallavanem Enel Liin ütles, et niisugune kohtumine on hea juba selle poolest, et saada selgeks, mida mõeldakse koostöö all. Mõlemad pooled leidsid, et oluline on olla teineteisele n-ö silmadeks-kõrvadeks. Prefekti sõnul saab KOV (tihtipeale koostöös piirkonnapolitseinikuga) palju ära teha ka iseseisvalt, ilma et kaasataks üldist korrakaitseorganit.

Prefekt tundis ka huvi, kuidas on ühinenud Räpina vald tööle hakanud ning millised on kitsaskohad. Vallavanem Liin leidis, et ühinemisel on tehtud õigeid otsuseid, sest kokku said ajaloolisesse Räpina kihelkonda kuulunud vallad. „Struktuuriüksused on komplekteeritud ja need on tööle hakanud. Kui hästi või halvasti - eks tõde selgub aasta jooksul, kui tarvis, teeme korrektuure," ütles Liin. Vallavanema sõnul on murekohaks hajaasustus, eriti kohalik teedevõrk, mida on 250 kilomeetrit. Teede hööveldamiseks on raske leida pakkujaid. Vallavanem tõdes ka, et tihti ei teadvusta inimesed organisatsioonide rolli ja nii on mõnikord nende ootused ja nägemused nii KOV kui ka politsei omast erinevad ning meedia kaasamisel valatakse niigi keerulistes olukordades õli tulle.

Vallavalitsusel on head kogemused koostööst

Lõuna prefektuuri Kagu politseijaokskonna juht Helmer Hallik ütles: „Räpina vallavalitsuse ja politsei omavahelisest koostööst on jäänud soe tunne kuna Räpina vald on kaasanud politseid ka oma töösse näiteks siis, kui vald otsis omale uut lastekaitsespetialisti. Uue töötaja leidmise komisjoni kutsuti politseist piirkonnavanem Katrin Satsi. Kunagise Räpina elanikuna leian, et niisugune koostöö on väga tore ja ka vajalik."

Arutati ka suurürituste korraldamisega seonduvat koostööd. Turvalisuse huvides leidis prefekt, et oluline on politsei teavitamine juba enne korraldajatele lubade väljastamist, et politsei saaks selles küsimuses kaasa rääkida. Siis on ka ennetustöö lihtsam. Muuhulgas räägiti ka valvekaameratest. Vjatšeslav Pertsev Mehikoorma piirivalvekordonist leidis, et on väga hea, et Räpina sadama kaamerapilt nende kordonisse jõuab, nii saadakse vajadusel kiiresti reageerida. Et piirivalvega on Räpina vallal hea koostöö leidis ka Räpina valla sotsiaalosakonna juhataja Katrin Taimre – kui meie piirkonna inimesi on ekslikult ja teadmatusest sattunud piiritsooni, on võtnud piirivalve otse ühendust vallaga ning asi sai kiirelt joonde aetud. Piirivalvel pole Räpina vallaga erilisi probleeme olnud. Enamasti tekitavad aeg-ajalt sekeldusi mõned „äksi täis" kalamehed, kes esimese jääga kohe järvele kipuvad. „Meie aga peame olema kindlad, et jää tõe poolest kannab ning jõudma ära märgistada ka piiriala järvejääl. Kutselistele kalameestele oleme sel perioodil siiski vastu tulnud, et nad oma igapäevase töö saaks ära teha, kuid paratamatult kehtib harrastajatele nende endi turvalisuse tagamiseks tugeva jääkatte tekkimiseni jääle mineku keeld," ütles Pertsev.

Üks murekoht on narkootikumid. Vallavanema küsimuse peale, kas ja kui suur on probleem Räpina vallas, ütles prefekt, et kahjuks ei leidu täna Eestis ühtegi omavalitsust, mis oleks narkootikumidest puutumata jäänud. Kuid teemaga tegeletakse väga tõsiselt ja politsei kontrollib kõiki vihjeid. Nii on ka Räpina valla koolidesse tehtud reide ning noortele peetud ka ennetavaid loenguid. Õnneks pole hetkel olukord meie vallas väga tõsine. Koostöö selles valdkonnas on politsei sõnul hea.

Politseile teevad viimasel ajal järjest enam muret eakad autojuhid, kes on Lõuna-Eesti teedel aga ka mujalgi üksjagu liiklusõnnetusi põhjustanud ning mida saanuks tegelikult kogukonna ja lähedaste toel ära hoida. Politsei juht rõhutas, et eakamad autojuhid peavad kriitiliselt hindama oma sõiduvõimekust ning kui reaktsioon ei ole siiski piisav ning tähelepanu on napp, tuleks nii enda kui teiste ohutuse tagamiseks autorooli mitte minna. Oluline roll on siin ka eakamate inimeste noorematel lähedastel, kes saavad olukorra hindamisel abiks olla ning vajalikud sõidud oma vanaema või –isa eest enda kanda võtta. Paraku pole see võõras teema ka Räpinas. Abivallavanem Aleksander Suvorov ütles, et positiivset tagasisidet on tulnud eakatele liiklejatele suunatud liiklusohutuse koolitusest, mida näiteks kunagises Meeksi vallas mõni aasta tagasi korraldati. Niisugused koolitused on tänuväärsed – need tuletavad küpses eas liiklejatele meelde, et reaktsioonid autoroolis ja liikluses pole enam samasugused nagu tudengieas. Prefekt avaldas lootust, et perearstid suhtuvad eakate autojuhtide tervisetõendite uuendamisse rangemalt.  

Vaike Tammes

Räpina valla avalike suhete spetsialist

Foto: Andrus Karpson